Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide ERA, DH 496 (2)
Täisviide ERA, DH 496 (2) < Juuru khk, Lau k, Mõisima e Mõisima-Altpere t - Valdo Valper, Kadri Tamm < Vaike Niinemets, s 1933 (2009)
Viite osad Kogu:ERA, DH 496Köide:LK1:LK2:Pala:2
Kogumisaasta(d) 2009
Esitajad
Nimi Isikumärkus Elukoht Päritolu Päritolumärkus Vanus Sünniaasta
Vaike Niinemets, s, Trautwach, eestistatud Tormet Harjumaa, Juuru, Lau k, Mõisima e Mõisima-Altpere t
1933
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Valdo Valper 1973
Kadri Tamm 1961
Teksti sisu
Objekti liik mägi
Žanr andm, j, topon
Jututüüp Karjamaa mäe ja Kalimäe nimeseletus ja juhatus.
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Kalimägi/Kaalimägi
Rahvapärane nimi Kalimägi
Vana maakond Harjumaa
Kihelkond Juuru
Vana küla Lau
Uus maakond Rapla maakond
Uus vald Kehtna vald
Uus küla Lau
Koht 2
Objekti nimetus Karjamaa mägi
Rahvapärane nimi Karjamaa mägi
Vana maakond Harjumaa
Kihelkond Juuru
Vana küla Lau
Uus maakond Rapla maakond
Uus vald Kehtna vald
Uus küla Lau
Tekst
VV: Aga siis päris talude lähikonda jääb mõni siuke mäeküngas, millele oleks nimi pandud?
VN: Noh, otse nüüd niisukest suurt või registreeritud nime ma ei oska…
VV: Mhmh.
VN: No vast meie karjamaal oli ka mägi.
VV: Jah.
KT: A kuidas te ise seda? Ega me ei otsigi neid registreeritud nimesid, et kuidas te ise kutsusite oma mingeid siin ümb.. talu maade peal olevaid selliseid lapikesi ja karjamaid ja? Kas olid mingid nimed pandud, et?
VN: No see oligi Karjamaa mägi, sest see jäi sinna nurka, enne rabasid, kui siit tulevad ju rabad kohe vastu, üle raba see on niisugune tõus ja seal on siis, nagu jah, sel aeg sai nimetatud. Ja mis on, kui edasi minna, siis on ju selle talu heinamaad. Lähevad siit veel võib-olla üks paar kilomeetrit metsa poole.
VV: Mhmh.
VN: Vot see oli siis nagu Kalimägi. Aga mis ajast, miks ta Kalimäeks sai või Kaalimägi või? VV: Mhmh.
VN: Minul seda tädi kord ütles, niisukse isa poolt õde, et isa poolt tädi, et see, seal kasvatati kaale, kas siis mõisnike või jumal seda teab.
VV: Mhmh.
VN: Aga niimoodi niisuke lause on tädi suust tulnud, et oli kaalikasvatus seal.
VV: Mhmh.
VN: No niuke. Meil kasvas nüüd sinna kolhoosi ajal kuusemets peale ja kõrval on seal soo ja madal on ja. No see on jah niisugune, see ei ole mitte märgitud kuskile.
VV: Jaa-jaa, kindlasti mitte.
VN: Jaa.
KT: Mhmh.
VV: Ja sellepärast me küsimegi, et ei ole kuskile.
KT: See just huvitabki, see just huvitabki, mida ei ole veel nagu väga märgitud, et just need väiksed sellised, mida ei ole kaartide peal, jah.
VV: Kui kaugele see Kalimägi jääb siit?
VN: Võib-olla ka paar kilomeetrit, kui siit minna.
VV: Paar kilomeetrit, jah?
VN: Jah, edasi.
VV: Mm.
VN: See on täitsa jah, läheb siis siit, nendest taludest veel mööda, mis siin on, nendest üks-kaks-kolm, kolm on enne meid, me oleme neljas ja siin on siis viies.
VV: Jah.
VN: Jah, jälle, ja nende tee käis…
IN: Kuule kass!
VN: …selle talu või küla väikse grupi tee käis välja siit. Vat see on täitsa niisukene, ma usun, et registreerimata mäng.
VV: Mhmh.
VN: Aga see on niisukene tee, mis taluinimesed oma väljakäimiseks Ingliste koorejaama said siis viia oma piima, ja hobuvankriga, et siit metsast läbi saada. Need, see tee, kust te nüüd alla tulite, see on, noh, muidugi osa on siit sellest Mõisima põllust, aga kus see kurve oli, sealt hakkab juba Hindrena või Otsa põld. See on majandil, see oli majandi tee, mis siit tehti. A seda teed pidi, mida mina koolis käisin, see läheb siit nii, nii metsa.
VV: Mhmh.
VN: Jah.
VV: A kas need talud siin, kas need olid omaette küla või käis ikka Lau küla alla?
VN: Ikka ei-ei, täielikult Lau küla.
VV: Lau küla jah.
VN: Aga lihtsalt ta oli niisukene väike pundikene, metsa sees.
VV: Mhmh.
VN: Ega ta suure külaga niimoodi ei töö.. Suur küla käis oma piimaringi.
VV: Mhmh.
VN: Ja niisuksed. Seal tee ääres on kõik: Otsa, Madise, Mäe.
VV: Mhmh.
VN: Jah, samamoodi siia kohe meie maja ette tulevad siis veel kaks, Sarapiku ja /veel on/ Uuemadise või mis. Või Vanamadise, kumb ta nüüd on.
VV: Mhmh.
VN: Need majad.
VV: Meile üteldi: Krahvi.
VN: Jah, selle sai peremees ise oma nime endale pannud, ta oli siuke… Ei tohi teisi, ta on surnud, ei tohigi rääkida. Et ta oli siuke ärpleja ja, ja siis noh purjutaja mees ja siis tema täis boss oli, Krahv ja Krahv. Aga tegelikult /…/, seal vallas on ta ikkagi minu meelest Uuemadise.
VV: Mhmh.
VN: Ei, Vanamadise, Uuemadise on tee ääres, maantee ääres kohe.
VV: Aga meid sellised naljanimetused ja huvitavad tegelikult, et…
VN: Ahsoo (naerab), Krahvi mä.. või see Krahvi maja on kohe täitsa ja võite panna.
VV: Mhmh.
VN: Siin külas mina ka, mul ei tule kunagi, et ma hakkan teda Vanamadiseks nimetama, ikka Krahvi (naerab).
VV: Siis on see kõige õigem nimi äkki?
VN: No jaa, ei ta…
VV: Kui nii kutsutakse.
VN: …eksisteerib täielikult, omainimeste, jah, ega ta muidugi seal kiriku või seal vallakirjas ta ei ole.
VV: Mhmh.
VN: Aga siis jah.
VV: Ma tahaks ikka seda Kal-Kalijamäge või Kaalimäge?
VN: Jah.
VV: Et kuhu poole ta siis jääb nüüd? Kas seda teed, mis mööda me tulime?
VN: Mis te tulite, kogu aeg surute edasi.
VV: Jah.
VN: Jah.
VV: Paar kilomeetrit?
VN: Jah, sie on nüüd võimas, kolhoosi ajal on see võimas maaparandus, maaparandus on võimsalt teinudki ja kõik see on lagedaks tehtud, suured uudismaa objektid, need tulevad vastu raba välja.
VV: Mhmh.
VN: Ja sääl otsas on siis teinepool teed, vasakule jääb siit minnes, on siis see mäenukk, mida siis nimetati, tädi ütles jah, et see on Kaalimägi, et sellest tuli see nimi. Aga rohkem ma ei tea.
VV: A kaugel ta sellest Luhaväljast on? Luhavälja talust?
VN: No ütleme poole kilomeetri peal.
VV: Et kas ta on enne Luhavälja?
VN: Ei, peale.
VV: Ah peale.
VN: Jaa.
VV: Ja ta jääb siis teest vasakut kätt?
VN: Jah, see mägi jääb… Ei, kui, kui nüüd rääkida teile, kui te siit lähete – suur tee siit põldude vahelt, siis tuleb Luhavälja, jälle natuke metsa, siis tuleb suur talukoht, Luhavälja.
VV: Mhmh.
VN: Jah. Vat sealt ikka kogu aeg edasi, kogu aeg edasi, seal on minu teada Flauri Ülo loomakari praegu, nende heinamaatükkide peal. Ja siis tuleb põigiti tee ette, nigu ütleme, jah, Saidapere ja Lau, või kuda see siin kirjas on teil, misasja.
VV: Põigiti tee, kas see…
VN: No vot, teerist või niimoodi otse. Ja üks läheb siis muidugi, kui te vasakule keerate, tulete Lau külasse tagasi, päris keskel küla.
VV: Ahah.
VN: Aga kui te lähte paremale, siis on need heinamaad ja see Kalimägi.
VV: Aa, et see, seal kohas, kus paremale keerab?
VN: Jah. Jah, ja siis on ikka lagedad heinamaa need kraavivahed, mis on majand teinud ja.
VV: Mhmh.
VN: Jah, ja siis hakkab seal, seal on maha võetud, ma tean, et see uus võttis või Tõnise võttis oma metsa maha, siis seal on natuke metsa. Selle talu mets on seal alles.
VV: Kui kaugel ta sellest tee ärakeeramise kohast on?
VN: See hakkab kohe.
VV: Ahah.
VN: Kui see risti teile ette tuleb, kui see noh, ütleme tee risti ette tuleb, suurem tee, suured kõrged kraavid, sügavad kraavid.
VV: Siin, siin on see, kus tee läheb kaheks, üks keerab siia tagasi Lau küla pääle.
VN: Jah.
VV: Ja teine…
VN: Ja paremale läheb Saidaperesse.
VV: Jah.
VN: Jah. Saidapere on nagu siis.
VV: Ja siin, siinsamas?
VN: Ja kohe-kohe enam-vähem hakkab siis see, see mets. No ma ei tea, kuidas nüüd, need olid ju naabrid, kas meie isa korjas või kas isa teadis, kas Tõnise kutsus enda mäge ka Kalimäeks või mismoodi, aga noh.
VV: Mhmh.
VN: Niuke absurdne vastus, no ma ei oska öelda, kas see on õige või ei ole.
VV: Ei ole mingit absurdi. Kui nimi on olemas ja nii on nimetatud, siis.
VN: Jah ja siis nüüd heinamaatükkidest või need, mis on, siit paremale jääb, siis on raba.
VV: Mhmh.
VN: Lagedad kraavivahed ja raba tuleb sealt vastu. Hõreda raba või mis nime all seda kutsuti.
VV: Mhmh. Kas see Kalimägi on…
VN: Või Ingliste raba või ma ei tea.
VV: Kas see Kalimägi on praegu ka nagu tuntav, et on kõrgem koht või on ta nii noh nagu metsa sees ja ei saa aru?
VN: Ta, jah, ta on jälle just see, et see tee tehti ikka võimsalt ja suured sügavad kraavid seal ääres. Tee tehti ikka võimsalt, kõrgelt, vaat seal tuleb S-kurv veel huvitav, just on, kuda see maaparandus niimoodi tegi, nagu S-kurvis ja. Ja siis sinna parema käe nurga sisse jääb see. Aga ega seal midagi näha ei ole eriti.
VV: Nojah, aga.
VN: Isal olid seal heinaküünid.
VV: Mhmh.
VN: Jah, mäenuki otsas.
VV: Mhmh. Näha, näha ei ole küll.
VN: Ei, ei, seda, ma ei usu, ei ole.
VV: Tee peal ei ole tunda ka või? Kuidagi et oleks kõrgem või?
VN: Noh, võib-olla kui päris sisse minna, et seal nagu on niisukesed…
VV: Aa, metsa sisse siis, jah?
VN: Päris, jah, veidikese minna, siis nagu on haavad ja. Mida te nüüd teete?
KT: Pildistan. Aga ega see ei lähe kuskile lehte. Ma võin teile endale saata pärast.
VN: (naerab) Jah.
VV: See mägi on siis enne seda S-kurvi?
VN: Just selle S-kurvi kohal.
VV: Ahah.
VN: See on just S-kurvi kohal. Jah, siis kohe vasakul ja seal on üks nurgakene, kus on sisse käidud.
VV: Mhmh.
VN: Siuke lagedam koht, kus on siis noh, ma ütlen, et… Ega meie ka ei toimeta ju enam. Poiss toimetab nende asjadega ja ta vahest seal käib, siis kui on maha aetud puid ja niimodi nagu niisukene koht. Aga ega ta jah, no ikka tundub natukene, et sa astud nagu kõrgemalle nuki otsa. Ega ta ei ole ka mingi nagu, jah, mägi.


Tööprotsess
IDkood (Koobas) 23739
Sisestaja Pille Vahtmäe
Sisestuskuupäev 01.10.2014
Litereerija K. Kulasalu
Lisatud 01.10.2014 14:38
Viimati muudetud 31.10.2016 23:43
Andmed Kivikeses
Säiliku viide ERA, DH 496
Säilik ERA-14273-52704-77025
Pala ERA-14273-52707-77562