Teade
| Arhiiviandmed | ||||||||||||||||||||||
| Viide | ERA, DH 495 (24) | |||||||||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | ERA, DH 495 (24) < Juuru khk, Juuru al < Lau k, Kaasiku t - Valdo Valper, Kadri Tamm < Peedu Illopmägi, s 1935, Elju Illopmägi, s Ruut, s 1940 (2009) | |||||||||||||||||||||
| Viite osad | Kogu:ERA, DH 495Köide:LK1:LK2:Pala:24 | |||||||||||||||||||||
| Kogumisaasta(d) | 2009 | |||||||||||||||||||||
| Esitajad |
|
|||||||||||||||||||||
| Kogujad |
|
|||||||||||||||||||||
| Teksti sisu | ||||||||||||||||||||||
| Objekti liik | jõgi, haud, kraav, oja | |||||||||||||||||||||
| Žanr | topon, uk, aj | |||||||||||||||||||||
| Jututüüp | Kalapüügist Kambja ojas. Soone kraav läheb Kaasiku maade pealt läbi. Ingliste jõkke uppumisest. Hallihärja haud - härg jooma läind ja sisse kukkund, seal ei julgend ujuda. Muti haud Hõreda mõisa juures. Maaparandus kaotas allikad. | |||||||||||||||||||||
| Pärimuskohad | ||||||||||||||||||||||
| Koht 1 | ||||||||||||||||||||||
| Objekti nimetus | Muti haud | |||||||||||||||||||||
| Rahvapärane nimi | Muti haud | |||||||||||||||||||||
| Vana maakond | Harjumaa | |||||||||||||||||||||
| Kihelkond | Juuru | |||||||||||||||||||||
| Vana küla | Hõreda | |||||||||||||||||||||
| Täpsem asukoht | Hõreda mõisa juures. | |||||||||||||||||||||
| Uus maakond | Rapla maakond | |||||||||||||||||||||
| Uus vald | Juuru vald | |||||||||||||||||||||
| Uus küla | Hõreda | |||||||||||||||||||||
| Koht 2 | ||||||||||||||||||||||
| Objekti nimetus | Hallihärja haud | |||||||||||||||||||||
| Rahvapärane nimi | Hallihärja haud | |||||||||||||||||||||
| Vana maakond | Harjumaa | |||||||||||||||||||||
| Kihelkond | Juuru | |||||||||||||||||||||
| Vana küla | Ingliste | |||||||||||||||||||||
| Uus maakond | Rapla maakond | |||||||||||||||||||||
| Uus vald | Kehtna vald | |||||||||||||||||||||
| Uus küla | Ingliste | |||||||||||||||||||||
| Koht 3 | ||||||||||||||||||||||
| Objekti nimetus | Soone kraav | |||||||||||||||||||||
| Rahvapärane nimi | Soone kraav | |||||||||||||||||||||
| Vana maakond | Harjumaa | |||||||||||||||||||||
| Kihelkond | Juuru | |||||||||||||||||||||
| Vana küla | Lau | |||||||||||||||||||||
| Täpsem asukoht | Läbib Kaasiku maid. | |||||||||||||||||||||
| Uus maakond | Rapla maakond | |||||||||||||||||||||
| Uus vald | Kehtna vald | |||||||||||||||||||||
| Uus küla | Lau | |||||||||||||||||||||
| Koht 4 | ||||||||||||||||||||||
| Objekti nimetus | Kambja oja | |||||||||||||||||||||
| Rahvapärane nimi | Kambja oja | |||||||||||||||||||||
| Vana maakond | Harjumaa | |||||||||||||||||||||
| Kihelkond | Juuru | |||||||||||||||||||||
| Vana küla | Lau | |||||||||||||||||||||
| Uus maakond | Rapla maakond | |||||||||||||||||||||
| Uus vald | Kehtna vald | |||||||||||||||||||||
| Uus küla | Lau | |||||||||||||||||||||
| Tekst | ||||||||||||||||||||||
| VV: Kuskohas te ujumas käisite? Ingliste jõgi on vist kõige lähemal või see, mis siit? PI: Jah, jah, jah. Keila jõgi jah. Noh mina ei tea sedasi. Sel ajal oli igatahes, sest ujuda ei saanud, aga vees sai käia, oli see Kambi oja, mis sealt meie juurest läheb, sel ajal oli ta veerikas, kui mina laps olin. Ta oli ikka niisukene poolest reiest saadik vesi ikka isegi suvel. Ja seal oli kala siis sees ja. Jah, ega ei olnud. Jõgi on meilt ikka üks kilomeeter minna, nõks üle kilomeetri vast. KT: Kalal ka käisite või? PI: Jah, ikka sai käia. VV: Kuidas te püüdsite – õnge või mingisuguse mõrraga? PI: Noh, kevadel sai püüda seal Soone kraavi peal, olid mõrrad pantud näiteks kui haugid tulid ja. Ja sai õngega käidud ja. Jah ja sai võrguga proovitud ja. KT: A kus see Soone kraav oli? PI: See on, noh, Kaasiku maade pealt läheb läbi. VV: See oli ikka vanasti siis juba? PI: Jaa-jaa, see oli kogu, kogu aeg olnud. Nüid peale parandust on ta see, või peale maaparandust on ta ringi tehtud. VV: Aa. PI: Jaa-jah. Ennem ta jooksis otse läbi, nüüd on tal niuke suur vonks sisse tehtud ja see osa, vana osa, mis ennem oli, see suvel peaaegu ei liigugi üldse, seal on roiskuv vesi kõik sees. VV: Sinna jookseb see Kambi oja kraav nüüd sisse. PI: Jajah. Jah. VV: Aga siia Inglistele te ujuma nii kaugele ei tulnud? PI: Noh, see oli kooliajal. VV: Kooliajal. PI: Jah, jah, siis muidugi käisime Inglistel juba ujumas ja seal olid paremad kohad. VV: See on ka küllaltki madal vist. PI: Noh, aga sel ajal oli tamm üleval, sel ajal töötas vesiveski. VV: Ahah. Mingit õnnetust ei juhtunud kellegagi? Uppumist ei ole olnud? PI: Uppumine, üks uppumine on olnud küll, aga ma ei mäleta, mina siis veel koolis ei käinud vist. Või käisin? Surnuaias on selle poisi… või sealt saab teada küll, mis aastal ta uppus, aga. Aga nad olid vist kuuenda klassi poisid ja, ja noh, peale kooli tulid, mööda jõeäärt olid hakanud sedasi tulema ja noh, nad käisid alati ujumas seal sedasi ikka. VV: Mhmh. PI: Jah. Ja ja siis üks poiss uppus küll ära, üks Kallaste. A rohkem ma ei tea, et Inglistel uppunud oleks. VV: Siin selliseid sügavamaid kohti on ka nagu jõehauad või augud või kuidas neid kutsutakse? PI: Jah, üks haud on seal Ülejõe juures, aga ma ei tea ta nime, justkui Hallihärja haud või kuidagi kutsuti või. Et mingisugune härg oli sinna omal ajal jooma läinud ja sisse kukkunud. VV: Sinna ei jää see Ingliste peale. Kas ta siiagi peale jääb? Ah on küll. [kaardi kohta] PI: Ei, see…. VV: Aa. PI: See jääb siiapoole, jah. Siin Ingliste kõige suurem haud on Muti haud. VV: Mhmh. Kus kanti see jääb? PI: See on siin. VV: Mhmh. Tee lähedal siis. PI: Noh, see on Hõreda mõisa juures ja see vanasti jooksis, see jõgi jooksis mõisa eest läbi. Aga nüüd tuleb ta, peale sõda lükati ta, noh, 45. või mis aastal siis oli, lükati ta otseks. Aga see on just siin, tee ääres kohe siin. VV: Tea, mis pärast see Muti haud on? PI: No ma ei tea. Ja seal praegu ikka käivad ka püüdmas kala veel inimesed, järjest me oleme näinud, kui mööda sõidame sealt. Aga see Hallihärja haud või see on jah siit edasi, teinepool. VV: Ülejõe või? PI: Jah. VV: Ei, siin ei ole see nüüd. See nüüd jääb jälle järgmise lehe peale. Siin on Jõeääre, Soone. [kaardi kohta] PI: Jah, siin on Kasvandu. Selle peal ei ole jah. KT: [Naerab] Me oleme kuidagi nurka sattunud, igas mõttes, et on nagu kõigi vahepealne. PI: Oki, /Sääre/, jah, jah, Soone. VV: Mis siis siin on nüüd? Siin ta läheb juba väga väikseks ära. Võib-olla ei ole seda talunime peal lihtsalt. Siin on Karitsa juba, Vanari. PI: Jah, see on siit edasi jälle. VV: Aa, siis see pidi ikka jääma selle, selle lehe peale vist. PI: Siin nagu ka ei olnud. Kolgu raba. See on juba Kasvandu, Keila jõgi, siit, edasi. VV: Neid talunimesid on ka võib-olla muudetud või ümber nimetatud. PI: Oki juurest läbi. VV: Kus see leht oli? PI: Siis oli võib-olla selle peal või? VV: Siin ei ole, ühel ei ole nime juures. PI: Jaa-jaa-jah. Jaa-jaa-jaa, ikka-ikka-ikka siin. VV: Siin on Kuusiku ja Ale vastas, või noh. PI: Jah, Mõõla. Nii, Keila jõgi. Kust see kuradi oja siis tuleb? Oja tuleb sisse siit, oja tuleb sisse siit. Ale, nüüd ei saa aru, kumb nurk see on. See on, siin on Mõõla. Mõõla, las ma mõtlen, siin on Mõõla nurk, siin on üks sirge, siis keerab siiapoole, siiapoole, ja siis tuleb tagasi, siis keerab ära. Ahah, minu meelest on see siis see siin nurkas. VV: Mhmh. PI: Siin on niisuke. Just vahetult ennem seda ärapööret. VV: Mhmh. PI: On üks niisukene sügavam… EI: Sirelid võib siit ära võtta. PI: Tõesti, tõesti sügavam hauakoht. KT: Kellele tee? Teile? PI: Hallihärja hauaks nimetati, EI: Kas koorega? KT: Ei. PI: Aga ma ei tea, võib-olla on tal mingi muu nimi ka, aga. See oli niisukene koht, kus me ei julenud nagu ujumas käia siin eriti. KT: Aga huvitav nimi ka jah, siuke, vana. PI: Nojah, üks härg olla sinna sisse läinud või. Võib-olla on tal mingit muu nime ka veel või. Aga need olid kõik vanasti, siis kui olid need, suvel olid üleval, või noh, heinaajal, heinaajaks lasti maha see tamm Inglistel. Muidu oli seal kogu aeg tamm üleval, siis vesiveski töötas. Siis oli vesiveski ja siis oli ikka jõgi oli ju sügav. Nüüd on ta kõik ju rohtu täis kasvanud ja seal pole midagi enam, üks nire järele jäänud ainult. VV: Mingi teerada käis siis jõeäärt pidi kogu aeg ikka või? Või poisid lihtsalt käisid jalutamas? PI: Nojah, eks seal sai ju jõe ääres hulgutud peaaegu kogu aeg sedasi ikka ja. VV: Mhmh. PI: Ja-ja noh, kes käisid ju seal kala püüdmas, /ja vähki/, jah ja kes siis õngega ja kuidagi ja. EI: Ma panen selle härrale, siin on piparmünditeed. KT: Hops. EI: /Sulle ma tõin/ kohvi. KT: Mhmh. EI: Suhkrut pane ise. VV: Ma siis ootan, kuni jahtub väheke. EI: Ei, sooja peab jooma, siis… KT: A tulge ise ka ikka meie juurde! EI: Ma teen natuke süüa, meil on lõunaaeg. KT: Ahah. EI: Aga teile natuke hambaauku. KT: Aitäh. PI: Seesamane jah. No siis hulkusid ikka, ja noh, lapsed ju, kogu aeg sai jõe ääres hulgutud ja käidud ja. Ja ja ega seal siis nüüd tänapäeval ikka ei jäi ju. Ja vanasti olid ju kõik, et olid ju heinamaad olid niidetud ja ja metsad olid puhtad ja. Aga nüüd on nii, et kuskilt läbi ei pääse, kurat, igal pool on rinnuni rohi ja metsad on kõik tuulemurdu või seda prahti täis ja. VV: No nüüd on, et võib-olla omanik ka ei luba enam. PI: Noh, seda ma ei tea, mis sealt läbi minekut ikka siis nii keelata. Aga jaa, inimesi on igasuguseid. VV: A kas teil Kaasikul oli allikaid ka seal teie maa sees? PI: Jaa. Meil oli ikka niisugune, noh, ma ei oska öelda, kraavi ääres. Meil oli palju, palju oli allikaid. Aga peale selle, kui nad selle, uus viimane maaparandus läbi käis, kadusid need allikad ära ja ühe koha peal seal Soone kraavi sees natukene veel nagu on vesi tsutsu heledam kui tavaliselt. Aga meil oli jah, meie maa sees, seal meie ligidal, kohe oli suur allikas. Ta oli üks niukene ikka üks kaks meetrit korda… Või või või kaks meetrit korda poolteist või niisukene suur, suur, kurat, kohe niuke, kus kogu aeg vesi sees oli. VV: Kas ta voolas välja siis? PI: Jah, voolas sinna Soone kraavi. Aga maaparandus kündis nad ülesse kõik ja. KT: A kas seda allikavett siis kasutati ka? Toodi sealt ka vett või? PI: Jah, toodi küll. Sellepärast, et vahest oli suvel oli isegi niisugune aeg, et kui kaevus nagu vett vähe oli ja siis sai sealt toodud enda, enda toiduvesi sai allikast võetud. KT: Ahah. PI: Aga siis loomad käisid seal Soone kraavis joomas. VV: Sel allikal ei olnud nime pandud? PI: Ei, mina ei tea jah. VV: Aga sellist raviallikat ei ole siinkandis kuskil, kus oleks, noh, silmi pestud? PI: Jah, ei seda ma ei tea, jah. Aga eks allikavesi peaks kõik olema hea. |
||||||||||||||||||||||
| Tööprotsess | ||||||||||||||||||||||
| IDkood (Koobas) | 23717 | |||||||||||||||||||||
| Sisestaja | Pille Vahtmäe | |||||||||||||||||||||
| Sisestuskuupäev | 30.09.2014 | |||||||||||||||||||||
| Litereerija | K. Kulasalu | |||||||||||||||||||||
| Lisatud | 30.09.2014 15:59 | |||||||||||||||||||||
| Viimati muudetud | 31.10.2016 23:44 | |||||||||||||||||||||
| Andmed Kivikeses | ||||||||||||||||||||||
| Säiliku viide | ERA, DH 495 | |||||||||||||||||||||
| Säilik | ERA-14272-45121-31608 | |||||||||||||||||||||
| Pala | ERA-14272-57570-02929 | |||||||||||||||||||||