Teade
| Arhiiviandmed | |||||||||||||||
| Viide | ERA, DH 233 (35) | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | ERA, DH 233 (35) < Juuru khk, Juuru v, Sadala k, Saarukese t < Tallinn - Jüri Metssalu < Rein Jakobson, s 1936 (2009) | ||||||||||||||
| Viite osad | Kogu:ERA, DH 233Köide:LK1:LK2:Pala:35 | ||||||||||||||
| Kogumisaasta(d) | 2009 | ||||||||||||||
| Esitajad |
|
||||||||||||||
| Kogujad |
|
||||||||||||||
| Teksti sisu | |||||||||||||||
| Objekti liik | allikas | ||||||||||||||
| Žanr | andm | ||||||||||||||
| Jututüüp | Kunila rahvas sai vee allikast. Juhatus. Silmaaugu asukoha selgitamine. Üks allikas Kunilast kirdes, teine loodes. | ||||||||||||||
| Pärimuskohad | |||||||||||||||
| Koht 1 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Silmaauk | ||||||||||||||
| Rahvapärane nimi | Silmaauk | ||||||||||||||
| Vana maakond | Harjumaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Juuru | ||||||||||||||
| Vana vald | Juuru | ||||||||||||||
| Vana küla | Järlepa | ||||||||||||||
| Uus maakond | Rapla maakond | ||||||||||||||
| Uus vald | Juuru vald | ||||||||||||||
| Uus küla | Järlepa | ||||||||||||||
| Koht 2 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | allikas | ||||||||||||||
| Vana maakond | Harjumaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Juuru | ||||||||||||||
| Vana vald | Juuru | ||||||||||||||
| Vana küla | Järlepa | ||||||||||||||
| Uus maakond | Rapla maakond | ||||||||||||||
| Uus vald | Juuru vald | ||||||||||||||
| Uus küla | Järlepa | ||||||||||||||
| Tekst | |||||||||||||||
| JM: Kas seal Kunila kandis on ka üks allikas või? RJ: Sama ma rääkisin. JM: Ahaa! RJ: Sest Kunila jääb ju seal üks… noh, ütleme noh, pool… pool km või 600 m või midagi taolist. JM: Ma mõtlen nagu Kunila taga veel või? RJ: Kunila taga on jah üks… ainult ma ei oska enam teda üles leida. Vat seal oli nii, et tähendab Kunilas oli, kaev oli kuiv. Ja noh, ta oli mäe peal. Kruusa, kruusane oli ja see, noh ainult võib-olla suurveega oli, vesi oli sees. Ja nemad oma joogivee said kõik allikast. See oli üks niisugune tünn, oli nagu sinna, noh heinamaale kaevatud, põlluservas, heinamaal. Ja-ja-ja noh, see oli majast, noh, paarsada meetrit oli. Jah-ja sealt võtsid jah kõik oma, kõik oma vee. JM: Mhmh. Sest kõrval talu nimi on vist Allika, eks ju, seal? Kunila ja Allika on nagu kõrvuti, on vist nii? RJ: Eh. Need majad on nii imelikud. Ma tean seda, et tähendab see, mis selle maantee kõrval on, see oli, kõigepealt oli Vaisi. Ja-ja-ja-ja nüüd tal… Noh, ja siis selle peremehe perekonnanimi oli Kuusemets. Ja-ja-ja meie siis noh, teadsime teda koguaeg kui Kuusemetsad, ikka et Kuusemetsale läksime. Aga siis see Allika, see peab siis mõni teine olema, sest seal oli neid, talusi oli üksjagu – Adra, Oobergi, ja siis… noh, ei tule meelde. JM: Mhmh. Lihtsalt üks vana teade on selle kohta, et kuskil Kunila talu piiri ääres on üks allikas, mida kutsuti Silmaauk. RJ: Vaata see on nüüd üks niisugune imeasi, et see Silmaauk võib tõesti… sest see, kust nemad nii öelda seal mitukümmend aastat seda vett võtsid, see kadus maaparanduse käigus, ühesõnaga künti nagu üles. Ta võib kevadel mingil ajal jooksta isegi, sest ega allikas ei kao ju. Aga siis noh, mina vähemalt ei ole teda nüüd leidnud sealt. Aga teine asi, Silmaauk võib muidugi see sama olla, kus nad praegu seda vett võtavad. JM: Präeguseni? RJ: Nojah, see-see, kus see joogivett käivad võtmas sealt. Sest see on jah, täpselt seal piiri ääres. See on ju, piiriks on see kraav, Kunila peakraav. JM: Mhmh. Ja kelle maa peale see siis, arvatav Silmaauk võiks jääda. RJ: Silmaauk võis jääda kas Lehtmetsa või siis… see nimi ei tule mulle… siit poolt minnes paremat kätt on praegu ka seal vana maja, on näha, võis jääda selle talu maadele. Aga väga tõenäoline võib olla see… See on ühesõnaga sinna Oru poole minnes, on esimene maja vasakut kätt, selle Kunila peakraavi ääres. Ja see oli suhteliselt suur talu, nii et see, noh võib-olla, et oli seal selle koha peal. Aga kuna see tee, tee on tehtud ju läbi, noh ütleme karjamaa, siis noh nii öelda vanal ajal teda üldse olemas ei oldki. See tee vanus on võib-olla paargend aastat ainult või midagi, midagi toalist. Sest ennam ta käis sealt see, mis see talu on, vasakule poole jääb, käis sealt talu, teiseltpoolt talu käis läbi. Ja see on noh, praegu on ka nii palju järgi, et näha on. JM: Mhmh. Nii et seal on ikkagi kaks allikat olnd, seal Kunila taga? RJ: Üks on ühel pool, teine teisepool. JM: Ahah. RJ: Üks on ühesõnaga Kunilast noh ütleme kirdes, ja teine-teine-teine on ütleme loodes. Ja need on mõlemad jah suured allikad. JM: Mhmh. Ma panen kirja need kohad, mis me pärast kaardile paneme. RJ: Jah, jah, jah. JM: Mhmh. Siin on üks vana tekst selle Silmaaugu kohta, mis võib-olla… Ma igaks juhuks enne küsin, ega keegi teine ei ole kuulnud Silmaallika kohta… või Silmaaugu kohta? Et siis loen teile: „Juuru kihelkonnas, Järlepa vallas, Kunila talu piiril asub nn Silmaauk. Üle augu käis purre – kolm palki kõrvuti ja lasipuud kõrval. Ennevanasti olla sinna uppunud paar härgi ja mõisa vaim. Härjad on olnud värvilt punased. Aeg-ajalt peab see vaim ja härjad välja tulema ja eha ajal mõisa põllul kündma. Kui aga mõni inimene ligi läheb, siis kaovad nad jälle ära Silmaauku. Vanarahvas kartis seda auku, ja hirmutasid sellega oma lapsi. Praegugi on see auk alles ning kannab Silmaaugu nimi… nime.” Teade üles kirjutatud Ambla kihelkonnast 1939. aastal. Ja inimene, kellelt see tekst on kirjutatud on enne elanud Juuru kihelkonnas, Järlepa vallas, Kunila… siin on külas, nagu Kunila k. RJ: Noh, Kunila, Kunila oli ühesõnaga Järlepa, selle mõisa karjamõis oli. Aga noh, siis ta… sest vaata, kui te hiljem nüüd lähete… Nurm Aia pidi teiega rääkima. Ta on minu õde, ja-ja-ja tema käib praegu sealt omale vett toomas. Nii et ma usun, et ta oskab täpsemat asja selle kohta, selle kohta rääkida. Aga huvitav jah, et Aia ei ole kuulnud. JM: Ja siin on niimoodi, et selle inimese nimi, kes selle üles on tähendanud, on… on Heino Kunila. Ja tema on Tapa linna algkooli õpilane olnud. Selline, selline teade siis. Et kui saaks selle teate nagu maastikul ka fikseerida, et millega see on seotud, siis oleks päris-päris tore. Et saaks ühe loo. RJ: No jah. Ühesõnaga Aia, Aia oskab need kohad mõlemad ära näidata, sest ta, noh, praegu toob sealt. Jah-ja ta aastaid ju sai oma vee sealt… see, mis ma rääkisin. JM: Mis ära kuivas. RJ: Jah, mis-mis ära kuivas. No maaparanduse all oli. JM: Mhmh. RJ: Et ta teab mõlemit. Aga rohkem ma ei tea. Aga vat see on natuke huvitav, et ma seda Kunila Heinot, vat seda ma ei tea. JM: Jah. Mhmh. RJ: Feodor oli ainuke poeg. JM: Mhmh. |
|||||||||||||||
| Tööprotsess | |||||||||||||||
| IDkood (Koobas) | 23296 | ||||||||||||||
| Sisestaja | Pille Vahtmäe | ||||||||||||||
| Sisestuskuupäev | 27.08.2014 | ||||||||||||||
| Litereerija | P. Vahtmäe | ||||||||||||||
| Lisatud | 27.08.2014 14:14 | ||||||||||||||
| Viimati muudetud | 15.12.2017 16:21 | ||||||||||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||||||||||
| Säiliku viide | ERA, DH 233 | ||||||||||||||
| Säilik | ERA-11142-49962-80577 | ||||||||||||||
| Pala | ERA-14238-51914-43025 | ||||||||||||||