Teade
| Arhiiviandmed | |||||||||||||||
| Viide | RKM II 2, 567/72 (1) | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | RKM II 2, 567/72 (1) < Kihelkonna khk, Lümanda v, Atla k - H. Jõgel < Mihkel Remmel, 70 a (1947) | ||||||||||||||
| Viite osad | Kogu:RKM IIKöide:2LK1:567LK2:572Pala:1 | ||||||||||||||
| Kogumisaasta(d) | 1947 | ||||||||||||||
| Esitajad |
|
||||||||||||||
| Kogujad |
|
||||||||||||||
| Teksti sisu | |||||||||||||||
| Objekti liik | rand, mägi, küla, allikas, poolsaar, saar | ||||||||||||||
| Tegelased | hiid/kurat, loom/lind/kala, hiid | ||||||||||||||
| Žanr | muist, topon | ||||||||||||||
| Jututüüp | Ärgerajal Vanakuradi ja meeste peksmine; Tornimäele minek ja tüli,kurat saadetakse Suurisoo mäele; Kurat Suhkru männikus,eksib Lümandalt Karala Silmaranda, nutab; Odalätsis surmaoda katki, vanakurat astub maasse allikad; vanakurat liiva merre- Harilaid, uppumise kohas laevad hukkuvad; kuradi sarved Kolinga randa, hundid Undva ninal; Tõll puhkab Suurelmäel, lapsed narrivad, Mäebe maja katus Lümanda jv pääkseks | ||||||||||||||
| Pärimuskohad | |||||||||||||||
| Koht 1 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Ärgeraja | ||||||||||||||
| Vana maakond | Saaremaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Pöide | ||||||||||||||
| Vana küla | Irdeli? | ||||||||||||||
| Täpsem asukoht | Irdeli külas | ||||||||||||||
| ERA kood | khk_RP? | ||||||||||||||
| Uus maakond | Saare maakond | ||||||||||||||
| Uus küla | Iruste? | ||||||||||||||
| Koht 2 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Tornimäe küla | ||||||||||||||
| Vana maakond | Saaremaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Pöide | ||||||||||||||
| Vana küla | Tornimäe | ||||||||||||||
| ERA kood | khk_RP? | ||||||||||||||
| Uus maakond | Saare maakond | ||||||||||||||
| Uus küla | Tornimäe | ||||||||||||||
| Koht 3 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Suurisoo mägi | ||||||||||||||
| Vana maakond | Saaremaa | ||||||||||||||
| ERA kood | khk_RP? | ||||||||||||||
| Uus maakond | Saare maakond | ||||||||||||||
| Koht 4 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Suhkru männik | ||||||||||||||
| Vana maakond | Saaremaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Kärla | ||||||||||||||
| Uus maakond | Saare maakond | ||||||||||||||
| Koht 5 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Silmarand | ||||||||||||||
| Vana maakond | Saaremaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Kihelkonna | ||||||||||||||
| Uus maakond | Saare maakond | ||||||||||||||
| Uus küla | Karala | ||||||||||||||
| Koht 6 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Odalätsi küla | ||||||||||||||
| Vana maakond | Saaremaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Kihelkonna | ||||||||||||||
| Vana vald | Kihelkonna | ||||||||||||||
| Vana küla | Odalätsi | ||||||||||||||
| Uus maakond | Saare maakond | ||||||||||||||
| Uus küla | Odalätsi | ||||||||||||||
| Koht 7 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Odalätsi allikad | ||||||||||||||
| Vana maakond | Saaremaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Kihelkonna | ||||||||||||||
| Vana vald | Kihelkonna | ||||||||||||||
| Vana küla | Odalätsi | ||||||||||||||
| Uus maakond | Saare maakond | ||||||||||||||
| Uus küla | Odalätsi | ||||||||||||||
| Koht 8 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Harilaid | ||||||||||||||
| Vana maakond | Saaremaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Kihelkonna | ||||||||||||||
| ERA kood | khk_RP | ||||||||||||||
| Uus maakond | Saare maakond | ||||||||||||||
| Uus küla | Metsaküla | ||||||||||||||
| Koht 9 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Kolinga rand | ||||||||||||||
| Vana maakond | Saaremaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Kihelkonna | ||||||||||||||
| Täpsem asukoht | Neeme ja Undva k.-de vahel | ||||||||||||||
| Uus maakond | Saare maakond | ||||||||||||||
| Koht 10 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Undva nina | ||||||||||||||
| Vana maakond | Saaremaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Kihelkonna | ||||||||||||||
| Vana küla | Undva | ||||||||||||||
| Uus maakond | Saare maakond | ||||||||||||||
| Uus küla | Undva | ||||||||||||||
| Koht 11 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Suurmägi | ||||||||||||||
| Vana maakond | Saaremaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Kihelkonna | ||||||||||||||
| Vana küla | Viidu | ||||||||||||||
| Uus maakond | Saare maakond | ||||||||||||||
| Uus küla | Viidu-Mäebe | ||||||||||||||
| Märkus | EKI põhjal =Viidumägi | ||||||||||||||
| Koht 12 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Lümanda pääksva | ||||||||||||||
| Vana maakond | Saaremaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Kihelkonna | ||||||||||||||
| Täpsem asukoht | Lümanda järves | ||||||||||||||
| Uus maakond | Saare maakond | ||||||||||||||
| Uus küla | Lümanda | ||||||||||||||
| Tekst | |||||||||||||||
| Vanakurat oli oma meestega (8 - 10 mehega) Irdeli külas Ärgerajal. Anetsi Paul olnd haige, pole saanud minna ja saatnud oma sulase Peetri. Teind jõuluks uue lõuguti, et sellega minna, läind selle selga ja ise hüüdnud: «Tule nüüd, tuline, ning tee hing sisse!» Lõugut sugend täkuks ning pistand, läind Ärgerajale 8 - 10 meest ja seal algand peks. Kui nad üksteist löönd, siis Kurat ütlend: «Täna haav ning homme terve!» Peeter ütlend: «Täna haav ning igavene haav!» Kui nad hakkand Tornimäele minema, siis igaüks pidand andma oma pahema käe nimetissõrmest 3 veretilka Vanakuradile. Peeter pole annud. Siis pand nad hobustega minema Ärgerajalt Tornimäele. Peeter löönd oma mõõgaga ühe hobusele tagant jala sisse, see jäänd lõugutiks. Siis saanud Vanakuradi hing täis, et kus Paul ise on, et saatnud niisuguse mehe välja. Andand elurohtu, aga ikka jäänd lõugutiks. Nüüd saanud Vanakurat Pauliga kokku, see ajanud naiste süüks, et naised saatand sulase välja. Nüüd hakkand Vanakurat naiste sinissi pottisid rikkuma. Sõnna oli süte ligidale ajamine keelatud, aga Vanakurat ajand sööd poti ümber ja läind keema. Naised hakkand peale passima ja leidandkid Kuradi Ärma ning Kõrtsi vahel liikumas. Naised ajand teise päeva kamba kogu ning läind uuesti otsima, leidandkid ta Laratsi koldest. Kurat pannud sealt putkama ja naised järgi ja saand käde ning peksand teda liivaste nartsudega vastu silmi ning saatand külast välja - Suurisoo mäele. Kuradi elukoht olnd siis Kärlal Suhkru männikus ühe lesenaise juures talus. Siis ähvardand ta ühe kuu aja pärast tagasi tulla ning Lümanda küla segamini pöörda. Naised läind koju ja rääkind seda meestele, et mis nüüd teha selleks, et Kurat ei mõistaks küla sisse tulla. Nüüd hakati aidu ümber laduma kõveramaks. Kuu aja pärast tulndkid tagasi, pole õiget teed leidand, läind Varpe külast läbi künni Karala Silmaranda, nutnud sääl ja nüüd sestsaadik on selle koha nimi Silmarand. See oli ühel reedesel päeval, siis ta tahtand Kihelkonnale sealt pühapäevaks minna, vaatma, kuidas rahvas kiriku jookseb, ja küsind ühelt naiselt teed. See naine juhatand teda tee peale. Siis Vanakurat läind Kihelkonnalt läbi ning Pidula Odalitsi Mardi talu magama ööseks. Siis antud Suure Tõllale sest tääda. See leikand omale pihlaharust 3 pihlakeppi ning läind otsima ja löidand ta magamast sealt ja andand mitu vopsu, Vanakurat tõusand üles ning pistand minema ning ise hüüdand: «Odaläts!» ning «Odaläts!» Siis surmaoda läind katki ning sellest pandi Odalätsi küla. Siis läind ta nii suure kiirusega, et kus ta jalg sattund, sõnna tõusand maa peale allik. Kuid jälle, häda - meri tuli vastu. Vanakurat võttand kahe põuga liiva ning viskand 2 km kaugusele liiva ede ning sest saand Arilaidu. Kurat pistand mere ja uppund ära. Paergus kui säält risust üks purjek üle leheb, saab sääl hukka. Tursad on imend ta liha ning nüüd, kui tursad ära surevad, on nende suud lahti ja kurgu alt paisutand. Ta sarved olid läind tormiga mere randa ja nii suure kolinaga, et sest saadik hüütasse seda Kolinga rand. Hundid leidand sarved säält üles ning viind Hundininale, nüüd hüütasse seda Undva. Kuradi naise nimi olnd Pabilona. See saatand oma poja Kuritsi isa otsima. Poeg leidand isa sarved, siis lauland nutulugu: «Papa suri suures vaevas, papa sarved minu kaelas,» jne. Suur Tõll tulnd säält tagasi Suurelemäele ja langand sõnna puhkama. Vedruka küla lapsed näind seda ja hüüdand, et Vanakurat on tagasi tulnd ning vaen ja sõda on jälle maal. Tõll kuuland seda, ajand püsti, pole midagid näha olnd. Ilm olnd sel pääval vaikne, aga Tõllu ninatuulest jooskand 7 veskid. Tõll pand laste kisa peale uuesti magama, ainult pöörand teise külje. Ta ninatuul viind Mäebe Antsu hoone katuse peelt ära ja see kukkund Lümanda järve ning sellest saand suur maatükk - Pääksva. |
|||||||||||||||
| Redigeeritud tekst | |||||||||||||||
| Vanakurat oli oma meestega (8 - 10 mehega) Irdeli külas Ärgerajal. Anetsi Paul olnd haige, pole saanud minna ja saatnud oma sulase Peetri. Teind jõuluks uue lõuguti, et sellega minna, läind selle selga ja ise hüüdnud: «Tule nüüd, tuline, ning tee hing sisse!» Lõugut sugend täkuks ning pistand, läind Ärgerajale 8 - 10 meest ja seal algand peks. Kui nad üksteist löönd, siis Kurat ütlend: «Täna haav ning homme terve!» Peeter ütlend: «Täna haav ning igavene haav!» Kui nad hakkand Tornimäele minema, siis igaüks pidand andma oma pahema käe nimetissõrmest 3 veretilka Vanakuradile. Peeter pole annud. Siis pand nad hobustega minema Ärgerajalt Tornimäele. Peeter löönd oma mõõgaga ühe hobusele tagant jala sisse, see jäänd lõugutiks. Siis saanud Vanakuradi hing täis, et kus Paul ise on, et saatnud niisuguse mehe välja. Andand elurohtu, aga ikka jäänd lõugutiks. Nüüd saanud Vanakurat Pauliga kokku, see ajanud naiste süüks, et naised saatand sulase välja. Nüüd hakkand Vanakurat naiste sinissi pottisid rikkuma. Sõnna oli süte ligidale ajamine keelatud, aga Vanakurat ajand sööd poti ümber ja läind keema. Naised hakkand peale passima ja leidandkid Kuradi Ärma ning Kõrtsi vahel liikumas. Naised ajand teise päeva kamba kogu ning läind uuesti otsima, leidandkid ta Laratsi koldest. Kurat pannud sealt putkama ja naised järgi ja saand käde ning peksand teda liivaste nartsudega vastu silmi ning saatand külast välja - Suurisoo mäele. Kuradi elukoht olnd siis Kärlal Suhkru männikus ühe lesenaise juures talus. Siis ähvardand ta ühe kuu aja pärast tagasi tulla ning Lümanda küla segamini pöörda. Naised läind koju ja rääkind seda meestele, et mis nüüd teha selleks, et Kurat ei mõistaks küla sisse tulla. Nüüd hakati aidu ümber laduma kõveramaks. Kuu aja pärast tulndkid tagasi, pole õiget teed leidand, läind Varpe külast läbi künni Karala Silmaranda, nutnud sääl ja nüüd sestsaadik on selle koha nimi Silmarand. See oli ühel reedesel päeval, siis ta tahtand Kihelkonnale sealt pühapäevaks minna, vaatma, kuidas rahvas kiriku jookseb, ja küsind ühelt naiselt teed. See naine juhatand teda tee peale. Siis Vanakurat läind Kihelkonnalt läbi ning Pidula Odalitsi Mardi talu magama ööseks. Siis antud Suure Tõllale sest tääda. See leikand omale pihlaharust 3 pihlakeppi ning läind otsima ja löidand ta magamast sealt ja andand mitu vopsu, Vanakurat tõusand üles ning pistand minema ning ise hüüdand: «Odaläts!» ning «Odaläts!» Siis surmaoda läind katki ning sellest pandi Odalätsi küla. Siis läind ta nii suure kiirusega, et kus ta jalg sattund, sõnna tõusand maa peale allik. Kuid jälle, häda - meri tuli vastu. Vanakurat võttand kahe põuga liiva ning viskand 2 km kaugusele liiva ede ning sest saand Arilaidu. Kurat pistand mere ja uppund ära. Paergus kui säält risust üks purjek üle leheb, saab sääl hukka. Tursad on imend ta liha ning nüüd, kui tursad ära surevad, on nende suud lahti ja kurgu alt paisutand. Ta sarved olid läind tormiga mere randa ja nii suure kolinaga, et sest saadik hüütasse seda Kolinga rand. Hundid leidand sarved säält üles ning viind Hundininale, nüüd hüütasse seda Undva. Kuradi naise nimi olnd Pabilona. See saatand oma poja Kuritsi isa otsima. Poeg leidand isa sarved, siis lauland nutulugu: «Papa suri suures vaevas, papa sarved minu kaelas,» jne. Suur Tõll tulnd säält tagasi Suurelemäele ja langand sõnna puhkama. Vedruka küla lapsed näind seda ja hüüdand, et Vanakurat on tagasi tulnd ning vaen ja sõda on jälle maal. Tõll kuuland seda, ajand püsti, pole midagid näha olnd. Ilm olnd sel pääval vaikne, aga Tõllu ninatuulest jooskand 7 veskid. Tõll pand laste kisa peale uuesti magama, ainult pöörand teise külje. Ta ninatuul viind Mäebe Antsu hoone katuse peelt ära ja see kukkund Lümanda järve ning sellest saand suur maatükk - Pääksva. |
|||||||||||||||
| Lisaandmed | |||||||||||||||
| Tekstimärkus | kopeeritud Kirjandusmuuseumi sisevõrgust OHTO | ||||||||||||||
| Kirjandus | HVM II | ||||||||||||||
| Sisu kommentaar | Tõll; Vp | ||||||||||||||
| Tööprotsess | |||||||||||||||
| IDkood (Koobas) | 21530 | ||||||||||||||
| Sisestaja | Valdo Valper | ||||||||||||||
| Sisestuskuupäev | 07.05.2013 | ||||||||||||||
| Kontrollija | Pille Vahtmäe | ||||||||||||||
| Kontrollimiskuupäev | 10.09.2018 | ||||||||||||||
| Lisatud | 10.05.2013 03:27 | ||||||||||||||
| Viimati muudetud | 10.09.2018 14:19 | ||||||||||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||||||||||
| Säiliku viide | RKM II 2 | ||||||||||||||
| Säilik | ERA-13114-13285-49614 | ||||||||||||||
| Pala | ERA-13129-14060-09679 | ||||||||||||||