Teade
| Arhiiviandmed | |||||||
| Viide | E 14726/8 (2) | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | E 14726/8 (2) < Halliste khk., Uue-Kariste v. – J. P. Sõggel (1895) | ||||||
| Viite osad | Kogu:EKöide:LK1:14726LK2:14728Pala:2 | ||||||
| Kogumisaasta(d) | 1895 | ||||||
| Kogujad |
|
||||||
| Pala kogumiskoht | Viljandimaa, Halliste |
||||||
| Teksti sisu | |||||||
| Objekti liik | heinamaa, jõgi | ||||||
| Tegelased | sakslane, hiid/kurat | ||||||
| Muud märksõnad | kohus/nõupidamine | ||||||
| Žanr | muist, topon | ||||||
| Jututüüp | Rimmu jõe ääres Sillavalgme - vanapagan tahtis silda ehitada. Saksniit - saksa sõjaülemate koosoleku paik. Õitsikink. | ||||||
| Pärimuskohad | |||||||
| Koht 1 | |||||||
| Objekti nimetus | Õitsikink | ||||||
| Vana maakond | Pärnumaa | ||||||
| Kihelkond | Halliste | ||||||
| Täpsem asukoht | Saksniidu sees | ||||||
| Uus maakond | Viljandi maakond | ||||||
| Koht 2 | |||||||
| Objekti nimetus | Saksniit | ||||||
| Vana maakond | Pärnumaa | ||||||
| Kihelkond | Halliste | ||||||
| Vana küla | Vana-Kariste | ||||||
| Uus maakond | Viljandi maakond | ||||||
| Uus küla | Vana-Kariste | ||||||
| Koht 3 | |||||||
| Objekti nimetus | Saksniit | ||||||
| Vana maakond | Pärnumaa | ||||||
| Kihelkond | Halliste | ||||||
| Uus maakond | Viljandi maakond | ||||||
| Koht 4 | |||||||
| Objekti nimetus | Sillavalgme | ||||||
| Vana maakond | Pärnumaa | ||||||
| Kihelkond | Halliste | ||||||
| Uus maakond | Viljandi maakond | ||||||
| Tekst | |||||||
| Saksniit Õisu järvest paar versta Rimmu jõge mööda allapoole minna seisab koht, kus jões palju suuri kiva näha on, ja seda kutsub rahvas Sillavalgme ning teab selle kohta vana muinasjuttu kõneleda, kuida Vanapagan sinna silda tahtnud teha. Vanapagan toonud esimese põlletäie kiva ära ja läinud tõist tooma, teel läinud tal aga põllekanne katki ja kivid hukkunud kolinal maha. Kui ta neid jälle üles tahtnud korjata, laulnud kukk ja nii jäänud sild tegemata. Sillavalgmest hakkab lagendik, mis arvata 6 versta pikk ja 1–2 lai on. See ilus tasane heinamaa, mis kahe metsa vahele piiratud on, kannab nime Saksniit. Vanarahvas jutustab, et see nimi sakslaste seiatulemisest saadik nii olla jäänud. Sellel niidul käinud sooja ajal Saksa suuremad sõjamehed sõjakoosolekuid pidamas, kus neil ka hea hobuste söödamaa olnud. See niit on Õisu ja Kaarli valdade vahel, kuna ta aga Õisu, Loodi, Aidu ja Tuhalaane mõisade peale ära on jaotatud. Metsad, mis Saksniidu sisse piiravad, on enamiste ilusad, ainult ühest nurgast puudub väha sood, mille ääres väikene kink on, kus vanal ajal õitselised pillerkaari pidamas ja teestenu tegemas käinud. Kinku kutsutakse tänini Õitsikinguks. Niisama on ka Vana-Karistes üks tükk heinamaad, mis Saksniidu nime kannab ja mille nimi niisama sakslaste siinkäimisest olla jäänud. |
|||||||
| Redigeeritud tekst | |||||||
| Saksniit Õisu järvest paar versta Rimmu jõge mööda allapoole minna seisab koht, kus jões palju suuri kiva näha on, ja seda kutsub rahvas Sillavalgme ning teab selle kohta vana muinasjuttu kõneleda, kuida Vanapagan sinna silda tahtnud teha. Vanapagan toonud esimese põlletäie kiva ära ja läinud tõist tooma, teel läinud tal aga põllekanne katki ja kivid hukkunud kolinal maha. Kui ta neid jälle üles tahtnud korjata, laulnud kukk ja nii jäänud sild tegemata. Sillavalgmest hakkab lagendik, mis arvata 6 versta pikk ja 1–2 lai on. See ilus tasane heinamaa, mis kahe metsa vahele piiratud on, kannab nime Saksniit. Vanarahvas jutustab, et see nimi sakslaste seiatulemisest saadik nii olla jäänud. Sellel niidul käinud sooja ajal Saksa suuremad sõjamehed sõjakoosolekuid pidamas, kus neil ka hea hobuste söödamaa olnud. See niit on Õisu ja Kaarli valdade vahel, kuna ta aga Õisu, Loodi, Aidu ja Tuhalaane mõisade peale ära on jaotatud. Metsad, mis Saksniidu sisse piiravad, on enamiste ilusad, ainult ühest nurgast puudub väha sood, mille ääres väikene kink on, kus vanal ajal õitselised pillerkaari pidamas ja teestenu tegemas käinud. Kinku kutsutakse tänini Õitsikinguks. Niisama on ka Vana-Karistes üks tükk heinamaad, mis Saksniidu nime kannab ja mille nimi niisama sakslaste siinkäimisest olla jäänud. |
|||||||
| Lisaandmed | |||||||
| Tekstimärkus | sarnane tekst < M. Laarman RKM II 109, 92/3 (3) Sama: H III 24, 701/2 (2) < Halliste khk. – J. P. Sõggel (1896) |
||||||
| Sisu kommentaar | Vp | ||||||
| Tööprotsess | |||||||
| IDkood (Koobas) | 215 | ||||||
| Sisestaja | Ülle Kärner | ||||||
| Sisestuskuupäev | 14.03.2002 | ||||||
| Kontrollija | Reeli Reinaus | ||||||
| Kontrollimiskuupäev | 30.08.2018 | ||||||
| Lisatud | 20.06.2012 15:00 | ||||||
| Viimati muudetud | 10.10.2018 15:11 | ||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||
| Säiliku viide | E 22 | ||||||
| Säilik | ERA-12306-62244-11675 | ||||||
| Pala | ERA-14125-61328-34011 | ||||||