Teade
| Arhiiviandmed | |||||||
| Viide | H II 39, 781/4 (723) | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | H II 39, 781/4 (723) < Koeru khk. - Hans Anton Schultz (1892) | ||||||
| Viite osad | Kogu:H IIKöide:39LK1:781LK2:784Pala:723 | ||||||
| Kogumisaasta(d) | 1892 | ||||||
| Kogujad |
|
||||||
| Pala kogumiskoht | Järvamaa, Koeru |
||||||
| Teksti sisu | |||||||
| Objekti liik | linn | ||||||
| Tegelased | valitseja | ||||||
| Muud märksõnad | sõda | ||||||
| Žanr | muist, topon | ||||||
| Jututüüp | Tallinn kuulus Taani kuningale, hiljem selle tütrele, kelle järgi linn nime saanudki, Tallinn on naiste linn | ||||||
| Pärimuskohad | |||||||
| Koht 1 | |||||||
| Vana küla | Tallinn | ||||||
| Uus maakond | Harju maakond | ||||||
| Tekst | |||||||
| Kuda Tallinna nimi on soadud Üks kord vanal aal’, enne Sakste tulemest, on jälle, üks Taani kuningas, meie moale sõdima tuld, ja võit juba, Tallinna, oma kätte. Aga meie moa kuningad, korjandu endille küladest, suure sõia vää kokku, ja läind siis uuesti, Tallinna alla, Taani kuninga vasta sõdima. Taani kuningas palund, meie moa kuningaid, et tema änam sõdida, ega inimesi tappa ei taha. Tema annab Tallinna, kõige varandusega, meie moa kuningatele tagasi, ja lähäb isigi, linna alt, oma laevadega ära. Kui aga meie moa kuningad, tema moa meestele, luba annab, Tallinnas, ja siin moal, rahvaga (pag. 782) kaubelda. Meie moa, kuningad old koa, sõiast tüdind, ja luband siis, taani moa, kaupmehi, meie moa, randades, lasta kaubelda. Siis Taani kuningas läind, ilma sõiata, Tallinnast, ära, oma moale, jälle tagasi. Siis on Taani, kaupmehed, ja õppetajad, meie moal hakkand käima, meie moa kaupmeeste, käiest villa ostmas, ja meie moa inimestele, oma rahva usku õppetamas. Sell’ aal’ old ühel Taani moa kuningal, tüttar, „Taali”, või „Talla”, nimi. See tüttar hakkand ühte, alamad sugu poissi armastama. Aga kuningas, ja kuninga emand, ei ole seda sallind, ja põle taht lasta neid poari minna. See pois ja kuninga tüttar, joost salaja, Taanimoant ära, ja tuld meie moale. Naad tuld endi sõbradega, ja laevaga, Tallinna, ehk Lindaniisa alla välla, ja palund meie moa kuninga kääst, endille, nii pailu moad, kui viis härja nahka, sisse piiravad. Meie moa kuningad, and siis Tallale nii pailu moad, ehk, mis see viis härja naha täit, siis anda oli? Aga Talla old kabal, ja võtt kätte, leigand viis suurt nuum=härja nahka, kitsukesteks (pag. 783) rihmadeks, sõlmind rihmad, ühe teise otsa kinni, ja piirand, põhjatu hulga moad, sisse, ja ehitand sinna, linna piale, ja last ennast siis selle uue linna, kirikus, endi õppetaja, endid poari laalatada, ja jäändgi siis siia elama. Siis on naad, elle linnal nime and. Talla=linn, või, Taali=linn. Ja sest on pärast teda, Tall=linnaks, hakkatud hüitama. Et Taani kuninga tüttar, Talla, või Taali, teda oli ehitand, Vana Kalevi linna ase on nanna viisis, Talla kätte läind. Kalevi linna, olid Rootslased, moa tasa, ära põletand, ja meie moa kunungad, põle teda, uuesti änam hakkand, ehitama. Nemad olid, Lindaniisa kansi, endille kõbasti ülesse ehitand, Toompiale, ja Kalevi linna ase, oli sööti jäänd. Siis old, Lindaniisa, meie moa linn, ja Tallinn, Taani kuninga tütre linn. Hia kül, eks Taani kuningas oli, kaupmeeste kääst seda kuuld, et, tüttar, oma peigmehega, meie moal on, ja Lindaniisa kuningas talle luba oli and, omale linna ehitada. Taani kuningas tuld, siia moale sõdima, ja taht linna, oma kätte soada, ja oma valitsuse alla. (pag. 784) Aga ei meie moa kuningad ole and, meie moa kuningad, pekst, Taani kuninga siid, pikka ninnaga jälle, koeu tagasi. Siis Taani kuningas, kirjutand, Lindaniisa, kantsi, meie moa kuningalle, ja käskind oma tüttard, kõige, ta peimehega kinni võtta,ja Taani moale tagasi soata. Talla luband linna, meie moa kuninga, valitsuse alla, ja maie moa kuningas, põle „Tallad”, kinni võtt ega ära soat, isa kätte ühtigi. Ja Talla elland oma mehega, Tallinnas, elu=otsani, ja nende suguvõsa on tänapäävani Tallinnas, veel elamas. Nanna on Tallinn, naisterahvaste ehitud, ja naiste rahvaste ehitud linnal; on naiste rahva kää järele, parem õnn, old, kui meeste ehitud linnal: ennemuiste, meeste rahva kää järele oli. Linda ehitas, Toompia linna, ja hüiti vanal aal: Linda nime järele „Lindaniisaks”. Kalevitte linna asemelle, ehitas, Taani kuninga tüttar, Tallinna ülesse, ja hüitakse tema, nime järele. No illem, ehitatti Kadriendal, jälle, juure, ja ikke naisterahva nime järele. Selle pärast on Tallin, täieste, Eesti naisterahvaste linn. – ühe vana mehe juttustas. |
|||||||
| Tööprotsess | |||||||
| IDkood (Koobas) | 21149 | ||||||
| Sisestuskuupäev | 06.04.2011 | ||||||
| Lisatud | 20.03.2013 09:34 | ||||||
| Viimati muudetud | 05.08.2013 16:09 | ||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||
| Säiliku viide | H II 39 | ||||||
| Säilik | ERA-10347-50838-86801 | ||||||
| Pala | ERA-13216-58151-45218 | ||||||