| Arhiiviandmed |
| Viide |
H II 28, 79/80 (4) |
| Täisviide |
H II 28, 79/80 (4) < Äksi khk., Elistvere v., Raigastvere k. - August Mauer (1889) |
| Viite osad |
Kogu:H IIKöide:28LK1:79LK2:80Pala:4 |
| Kogumisaasta(d) |
1889 |
| Kogujad |
|
| Pala kogumiskoht |
Tartumaa, Äksi, Elistvere v., Raigastvere k.
|
| Teksti sisu |
| Objekti liik |
kirik, mägi, küla, maastik |
| Tegelased |
rüütel, hiid |
| Žanr |
pn, muist |
| Jututüüp |
Kalevipoja säng ehk Linnamägi Elistvere tee ääres ja Kukulinna nimesaamine. Kp sängi otsad elanud vanasti üks rüütel |
| Pärimuskohad |
| Koht 1 |
| Objekti nimetus |
Kukelinn |
| Vana maakond |
Tartumaa |
| Kihelkond |
Äksi |
| Vana küla |
Kukulinna |
| Uus maakond |
Tartu maakond |
| Uus küla |
Kukulinna |
| Koht 2 |
| Objekti nimetus |
Kalevipoja säng |
| Rahvapärane nimi |
Linnamägi |
| Vana maakond |
Tartumaa |
| Kihelkond |
Äksi |
| Vana küla |
Salu |
| Uus maakond |
Tartu maakond |
| Uus küla |
Salu |
| Tekst |
Saadjärvest umbes poolteist versta hommiku pool Saadri mõisa maa pääl, selle tii veeres, mis Saadjärve mõisast Elistvere mõisa lähäb, on üks Kalevipoja säng. Mõni kutsub teda ka Linnamägi. Tema üks ots on lõuna, teine põhja poole. Õhtu ja hommiku poolt piirab teda soo, põhja ja lõuna poolt maisamaad. Tema kõrgus on ligidal olevast Soitsjärvest umbes sada jalga, laius kupu otsas on nelikümmend sammu, pikkus kuuskümmend sammu. Põhjapoolne ots on lõunapoolsest kitsam ja umbes viis jalga kõrgem. Vanarahva jutu järele olevat Kalevipoeg tema ehitanud, rüpega liiva kokku kandes, ja kui arvanud paraja kõrgusele ja pikkusele olema, siis heitnud otsa magama. (See jutt, et ta otsas maganud, on vististe sellest sündinud, et see Kalevipoja säng päält inimese aseme sarnane on: päitsest kõrgem ja jalutsist madalam.) Tema hommikupoolse külje pääl, kost ta kõige järsum on, kasvab sarapuupõõsakeisi. Lõune ja põhja poolt külled on lagedad ja õhtu pool, kos mää jalal madalam mägi on, kasvab sarapuu- ja lepavõsukeisi. Mää kupp on muidu lage, kuid põhjapoolse (päitse otsas) otsa pääl kasvab üksainus jändrik pärnakene, mis pisut tublist mehest pikem ja käävarrest natuke tugevam. Tema üksi vaatab säält ülevelt ümberringi laia soode, järvede ja kaugemal luhtavate mõisäte lopsakast kasvavate nurmede pääle. Kaks kerikut paistab senna täieste ära, nimelt Maarja-Magdaleena ja abikerik Vara, Äksi keriku torni ots ka mää tagast. Rahvasuu tiab veel pajata, et selle Kalevipoja sängi otsas üks põhjatu uhke rüütel vanal hallil ajal olevat elanud, kelle kanad ja kuked praeguses Kukelinnas kasvatatud ja toidetud. Kui rüütlil neid tarvis olnud, lähnud ori ja toonud. Sest ajast kandvat Kukelinn oma praegust nime.
|
| Redigeeritud tekst |
Saadjärvest umbes poolteist versta hommiku pool Saadri mõisa maa pääl, selle tii veeres, mis Saadjärve mõisast Elistvere mõisa lähäb, on üks Kalevipoja säng. Mõni kutsub teda ka Linnamägi. Tema üks ots on lõuna, teine põhja poole. Õhtu ja hommiku poolt piirab teda soo, põhja ja lõuna poolt maisamaad. Tema kõrgus on ligidal olevast Soitsjärvest umbes sada jalga, laius kupu otsas on nelikümmend sammu, pikkus kuuskümmend sammu. Põhjapoolne ots on lõunapoolsest kitsam ja umbes viis jalga kõrgem. Vanarahva jutu järele olevat Kalevipoeg tema ehitanud, rüpega liiva kokku kandes, ja kui arvanud paraja kõrgusele ja pikkusele olema, siis heitnud otsa magama. (See jutt, et ta otsas maganud, on vististe sellest sündinud, et see Kalevipoja säng päält inimese aseme sarnane on: päitsest kõrgem ja jalutsist madalam.) Tema hommikupoolse külje pääl, kost ta kõige järsum on, kasvab sarapuupõõsakeisi. Lõune ja põhja poolt külled on lagedad ja õhtu pool, kos mää jalal madalam mägi on, kasvab sarapuu- ja lepavõsukeisi. Mää kupp on muidu lage, kuid põhjapoolse (päitse otsas) otsa pääl kasvab üksainus jändrik pärnakene, mis pisut tublist mehest pikem ja käävarrest natuke tugevam. Tema üksi vaatab säält ülevelt ümberringi laia soode, järvede ja kaugemal luhtavate mõisäte lopsakast kasvavate nurmede pääle. Kaks kerikut paistab senna täieste ära, nimelt Maarja-Magdaleena ja abikerik Vara, Äksi keriku torni ots ka mää tagast. Rahvasuu tiab veel pajata, et selle Kalevipoja sängi otsas üks põhjatu uhke rüütel vanal hallil ajal olevat elanud, kelle kanad ja kuked praeguses Kukelinnas kasvatatud ja toidetud. Kui rüütlil neid tarvis olnud, lähnud ori ja toonud. Sest ajast kandvat Kukelinn oma praegust nime.
|
| Lisaandmed |
| Sisu kommentaar |
Kp |
| Tööprotsess |
| IDkood (Koobas) |
21137 |
| Sisestuskuupäev |
12.04.2011 |
| Kontrollija |
Reeli Reinaus |
| Kontrollimiskuupäev |
08.10.2018 |
| Lisatud |
20.03.2013 09:34 |
| Viimati muudetud |
08.10.2018 14:33 |
| Andmed Kivikeses |
| Säiliku viide |
H II 28 |
| Säilik |
ERA-10343-34168-58101 |
| Pala |
ERA-13107-41100-05649 |
