Vanad juttud. Selle esimese kirjutan Tamiku keele murdes. Kose kihelkonnas Uuemõisas on üks vana preiln eland, ja temal on see mood old käind iga homiku Sepapajas katsumas kas alasi soe on ja kui alasi külm olnd, siis põrutand sepa peale sa laiskvorst ei viitsi tööd teha alasi on üsna külm, ja isse istund ikka alasi peale. Sep tüdinend viimaks ära ja mõeld kuda tema pajas käimist saaks ära kaadata. Siis võtt üks homiku alasi pand ääsi ette ja aand tuliseks ja pand alasi oma vana koha peale tagasi kui preiln tuld siis istund jälle vana moodi alasi peale katsuma kas alas soe on. Aga oh äppardust eks tagumine pool ole kõrvema hakkand, siis joost isse suure ajuga uksest välja ja ööld ja tana oled tubliste tööd teind, alasi oli üsna soe. Aga seppa pajas käimist ei ole tema ikka veel maha jätnud, sep mõeld jälle hea tüki välja et tema enam ei tuleks, pand siis üks homiku hea raua laitti tulesse ja last poisid kiema aada. kui preiln parajaste uksest sisse tuld siis võtte kuuma raua laitti tulest välja (pag. 418) ja ööld no poisid taguge nüid temal old abiks kaks poissi nii kui poisid taguma hakkand nii et sepa pada tuld täis old ja preilna riid põlema hakasid. Seo seda nähes et preilna riided põlesid võtt künasse valmis pandud musta tahmast vett ja hakkand preilnad kustutama nii et teine nii kui toint välja näind saand tulekahi kustutud siis preiln ööld jah oled sa kõik ümmer kaudu küla tütrukud ära narrind,nüid narrisid mind kaa ära. Sest saadik ei ole tema endam käind alasid katsumas kas tema külm ehk soe on.
|
