Teade
| Arhiiviandmed | |||||||||||||||
| Viide | ERA II 269, 61/5 (1) | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | ERA II 269, 61/5 (1) < Vändra khk. - Tarmo Tammiksoo < Karl Bender, s. 1963 (1940) | ||||||||||||||
| Viite osad | Kogu:ERA IIKöide:269LK1:61LK2:65Pala:1 | ||||||||||||||
| Kogumisaasta(d) | 1940 | ||||||||||||||
| Esitajad |
|
||||||||||||||
| Kogujad |
|
||||||||||||||
| Teksti sisu | |||||||||||||||
| Objekti liik | mõis, küla, saun | ||||||||||||||
| Žanr | ol, üh, topon | ||||||||||||||
| Jututüüp | Oriküla oli alguses paljude saunadega talu, sealt käis palju orje mõisa tööle, sellest ka nimi | ||||||||||||||
| Pärimuskohad | |||||||||||||||
| Koht 1 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Oriküla | ||||||||||||||
| Vana maakond | Pärnumaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Vändra | ||||||||||||||
| Vana vald | Tori | ||||||||||||||
| Vana küla | Oriküla | ||||||||||||||
| Uus maakond | Pärnu maakond | ||||||||||||||
| Uus vald | Vändra vald | ||||||||||||||
| Tekst | |||||||||||||||
| Kuidas Oriküla omale nime sai. Kuidas sellele külale nimeks ORIKÜLA on saanud, selle kohta rääkis mu vanaisa oma isa jutu järele minule nõnda: \"Umbes 150 aasta eest (1740-1770) kui orjapõli täies võimus Vändra rahvast kurnas, oli praeguse Oriküla kohal üksainus talu hulga saunadega. Sauna-inimesed nimetasid seda talu, et sääl peremees, perenaine ja nende lapsed elasid \"Peretuaks\" ehk \"Peretaluks\". Sau- (pag. 62)nad olnud ümber peretua ehitatud, mõnis suur, mõni üsna väike. Kord olnud neid koguni seitse tükki. Majade hulk üheskoos paistis eemalt vaadates nagu mõni küla välja. Inimesi elas siin ka hea hulk. Et küll kõik tööle ei kõlbanud, siiski leidus mõisa kubjas, kui ta kord rukkilõikise aegu kibedale lõikusele välja ajas 30 niisugust inimest, kes sirbiga mõisa vällale võisivad ja pidivad minema. Vastu ei tohtinud muidugi ei sõna ega teodga panna. Julges seda keegi teha, siis vastas teme ehk ta peremehe perse. (pag. 63) Thtud teed Peretelust mõisani ei olnud olemaski. Läbi metsade, lagedamaid paikasi, kõrgemaid kinkusi otsides ruttas rahvas mõisa töösse ja tuli säält puruväsinult seda sama teed jälle koju, muidugi ikka öösel, sest mõisapõllul pidi orjale päe tõusma ja looja minema. Jäi ori tunni või veerand hiljaks, siis ei maksnud vabandus iialgi tee pärast. \"Kui tee ka püsti oleks,\" öeldi vahest, \"siis tule või taevast mööda ehk maa alt, aga termini ajaks ole siin.\" Oma asjatalituse pärast käisid inimesed sel ajal vähe. Ei mitte halva tee, vaid kartuse (pag. 64) pärast mõisavalitsuse vastu, kes ei sallinud, et taluinimesel peale mõisa mõnega tegemist pidi lema. Käis keegi korra kirikus, siis ei tohtinud ta teist korda enam minna, iseäranis suvel mitte, sest seega väsitaks oru enda ja ei jõuaks ehk õigel ajal töösse. Igas külas oli sel ajal (muidugi Vändras) orjade seas ka vähema ehk kergema orjuse tegijaid, nagu pobelikud, ebiteolised, kärneri teendred ehk kubjased. Üksnes Orikülas neid ei olnud, ei enne ega pärast. Ainult alalised orjad elasivad siin. Sellepärast hakati Peretalu tema hulga saunadega Ori- (pag. 65) külaks hüütama. Pärast ehitati küll veel mitu talu peretalu juure, aga küla nime jäi samaks. 1830. a. ümber said siinsed orjad mõisa orjusest vabaks, siiski see kallis vabadus, see priius ei jõudnud seda ka kaotada. Küla nimetatakse nüüd kallil priiuseajal veel, kui ennegi ORIKÜLA. |
|||||||||||||||
| Tööprotsess | |||||||||||||||
| IDkood (Koobas) | 21005 | ||||||||||||||
| Sisestaja | Kaisa Langer | ||||||||||||||
| Sisestuskuupäev | 06.12.2010 | ||||||||||||||
| Lisatud | 20.06.2012 17:57 | ||||||||||||||
| Viimati muudetud | 18.11.2012 16:30 | ||||||||||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||||||||||
| Säiliku viide | ERA II 269 | ||||||||||||||
| Säilik | |||||||||||||||
| Pala | |||||||||||||||