Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide ERA II 234, 345/7 (8)
Täisviide ERA II 234, 345/7 (8) < Karksi khk. ja v., Leeka t. - Julius Kosenkranius < Leena Kosenkranius, s. 1881 (1939)
Viite osad Kogu:ERA IIKöide:234LK1:345LK2:347Pala:8
Kogumisaasta(d) 1939
Esitajad
Nimi Isikumärkus Elukoht Päritolu Päritolumärkus Vanus Sünniaasta
Leena Kosenkranius Viljandimaa, Karksi, Karksi v., Leeka t.
s. 1881
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Julius Kosenkranius snd. 1923; Vändra reaalkooli õpilane
Teksti sisu
Objekti liik jõgi, järv, soo/raba
Tegelased hiid
Žanr muist, topon
Jututüüp Ikepera järv vanapagana pisaratest, mis too nuttis, kui kahetses, et oli ära viinud Karksi tüdrukute häbi ja härjakasvu, seal on ka Viira jõgi
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Ikepera järv ja raba
Vana maakond Viljandimaa
Kihelkond Karksi
Vana vald Karksi
Uus maakond Viljandi maakond
Uus vald Karksi vald
Tekst
Viira jõe teke.
Viira jõgi asub praegu Pärnumaa ja Valgamaa piiril, Karksi ja Helme kihelkondade vahel. (pag. 346) Kuna teised jõed seal voolavad idast läände, voolab Viira jõgi "vastupäeva", s.o. läänest itta. Vanasti olevat olnud Karksi kihelkonna ja Valgamaa piiril Ikepera järv. Räägitakse, et vanapagan olevat ära viinud Karksist tüdrukute häbi ja härja kasvu. Pärast seda lapsikut tegu vanapagan olevat tundnud häbi oma teo üle ja olevat hakanud nutma. Nutmisest olevat tekkinud väike järveke. Järv olevat muutunud ikka suuremaks ja suuremaks ja nüüd olevat hakanud Ikepera järvest ida poole välja jooksma jõgi. Jõgi viinud Ikepera (pag. 347) järvest vee ära ja Ikerpera järv muutunud sooks. Sellest saadik, kui vanapagan Karksist ära viinud tüdrukute häbi ja härja kasvu, olevat jõgi hakanud järvest ida poole jooksma. Praeguses Ikepera järves leidub veel praegugi veel sügavaid mülkaauke ja pehmeid kohti. Nüüd rahvas pannud jõele nimeks Viirajõgi.
Lisaandmed
Sisu kommentaar ka Valgamaa, Helme khk
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 20972
Sisestaja Kaisa Langer
Sisestuskuupäev 17.11.2010
Lisatud 20.06.2012 17:57
Viimati muudetud 22.07.2018 18:50
Andmed Kivikeses
Säiliku viide ERA II 234
Säilik
Pala