| Arhiiviandmed |
| Viide |
H II 51, 806/8 |
| Täisviide |
H II 51, 806/8 < Oudova < Põlva - Joosep Tamm (1894) |
| Viite osad |
Kogu:H IIKöide:51LK1:806LK2:808Pala: |
| Kogumisaasta(d) |
1894 |
| Kogujad |
|
| Pala kogumiskoht |
Võrumaa, Põlva
|
| Teksti sisu |
| Objekti liik |
küla, talu |
| Tegelased |
isik |
| Muud märksõnad |
asustus, perekonnanimi |
| Žanr |
biogr, topon, j |
| Jututüüp |
Mõtsküla, Vennekurmu, Kaaru, Suurmõtsa, Klaasi külade, Soe, Juuti, Vahtra, Kraaviotsa, Küüratsi, Kurõ, Kuusko, Villemi, Pikkatalo, Hirmutalo, Rikkatalo talude, Kalmatõmäe, Likkõmõtsa nimeseletused + priinimede panek: Suurmõts, Soo, Kurmuots, Saarvamägi, Sillukeste, Mõts, Kähri, Vainu, Pütsep, Puusep, Raitsep, Kõiv, Kõivosaar, Lomb, Vahtra, Tamm |
| Pärimuskohad |
| Koht 1 |
| Objekti nimetus |
Soe, Juuti, Vahtra, Kraaviotsa, Küüratsi, Kurõ, Kuusko, Villemi, Pikkatalo, Hirmutalo, Rikkatalo talud, Kalmatõmägi, Likkõmõts |
| Vana maakond |
Võrumaa |
| Kihelkond |
Põlva |
| Vana vald |
Mooste |
| Vana küla |
Kaaru + Suurmõtsa + Vennekurmu + Klaasi + Mõtsküla |
| Uus maakond |
Põlva maakond |
| Uus vald |
Mooste vald |
| Tekst |
| Mõtskülä olla sellest niisugutsõ nime saanu, et ta ütsintä asomisel suvrõ mõtsa sisse alganu. Vennekurmu jälle sellest, et siin Veneläse olla inämpält sõa ja riismise aigotol piätünüva Kaaru külä jälle sellest, et põlitsel mõtsa aigtõl siist kahru vällä käünüva ja kurja tennüvä. Suurmõtsakülä saanu sellest nime, et selle algus suvrõ mõtsasisse olnu. Klaasi, jälle saanu nime, et siin taloh edimält olla perremiis klaasist akna saanu. Soa talo, jälle sellest saanu, et taloligi ja ümbre soe alati ösete unanuva. Juuti, t. jälle sellest enesele nume, et Juvti siit kauplomisele vällä käünüvä ja tagasi tullõs jälle kokku saanuva, kõik olnu aga hiljatsõmbal ajal. Vahtra, t. saanu sellest hintäle nime, et timä kront ja ümbrus vahtra mõtsanõ. Paljosit talonimesid aga kannava elaniku üttest kottalt tõisi ja sagõtaste tegevä neid kattõs japs. Nagu: Kraavi otsa Piitre, - omõtõgi eläb ta jo korkõh mäepääl ja kroavi sääl polõkist. Omõtige om Kraaviotsa Piitre Kraavi otsa talost sijä ärä tulnu ja sasõ rahvast indetse nimega kutsutus, kuna ta edimäne kottus ka tõtõstõ ehitämise algusõl madala maa pääle ja imestelemises ütte mustseaja kraavi ligitäl olle, kui se mõtsa ragomisel ilmsis tulle ja siiperäst ka kraavi talos saikist. näit: Küüratsi, t. ehk Küüratsi Piitre. Küüratsi Piitre olnu ka tõtõstõ küüragu säläga ja sellega Küüragu vai Küüratsi piitre ja Piitre peräst kutsuti rahvast terved talo Küürätsi talos. Küürätsi Piitre ga läts tõise ligempälle kottusõle elamä ja harjonu Küürätsi Piitre ja terve Küürätsi talos sai ka sii vastnõ elämise kottus kutsutus. Sii aga, kes nüvt ka küüratsi enditsega tallo tulle, sai ka rahvast harjonu kombõl Küüratsis kutsutus et ta küll küürak ega ka endine Piitre ei olnu. Selkombõl sai ka Kurõ=Mihkli, keda sellepärast nii kutsuti et ta varõmb suure suuveereh elänü, kos kurõd sakõtastõ hellü tennuvä, ka kaugõl lagõtal väljäl elämisel kutsutus kos kurõ hellü kül inämb ei kuultutkist. Nii saatõb elämise kottus elänikka uma nimega vällä; jäävät ka kottustõ nimed paljotõs paikos saisma. Nii sõs: Kurmu Piitre tulle Silku tallo elämä ja saije Silku (pag. 807) Piitres kutsutus. Kuusko talo jälle saanu sellest nime, et selle talo esimene ehitüs väga ilosa ja miiltejääjä kuvsõ mõtsa ligi alostetüs sai. Villemitalo sanu jälle sellest hintäle ja perän tulõvaile elänikõlõ nimepanõjas, et algus ehitäjä vanast kiäkist Villem olnu. Pikkatalo ka sellest nime, et algus ehitäjä ime tugeva ja immes pandmise väärt pikkä maja ehitänü, mis sellest tulnu, et ta edimält suurõ kambrõ rihe tarõle otsa, mitte kõrvalõ ei tennü. Hirmutalol olla vanastõ kõigesugumaitsi hirmutuisi süntünü ja rahvale välja lagonõnu. Rikkatalo saanu jälle sellest nime, et sii peremiis küllüsen elänü.; vanastõsõ ajaperrä puhtamast leibä söönü ja paljond puutuslisel ajal avitanu ja kõik ümbrus temäle võlgu olnuva. Kalmatõmägi jälle sellest nime saanu, et siin löütü matusõ kottus olomas. Likkõmõts jälle sellest nime, et mõts madala maapinna pääl ja alt alati vesine. i.n.e., i.n.e. Jnemistele liignime pandmistes. Vanastõlõ olla, midas kül parembide kerko ja kohturaamatud ja nende pidäjä arotada tiitvä, kui vahest ma siit rahvasuust selgüst koguta võin, jutustada, olla inemistel priinimes iinkäüvjä esänimi. Nii Jaan Piitre poig. Kaarli Joosepi poig, i.n.e. Nagatu sõs priinimesid pandma, midäs sõs egä tähtsämbä asja külest lainatu ja ülese kirjotõdu; ka innetse parajas arvatu algus ehitetü talojotustõ nime saanuva priinimes pantus: Nagu Jaan Suurmõts (=suurõ mõtsa ligitäl ehitüs.) Jooseb Soo. (=inne sooveereh elänü.) Kuitas jutustetas, tulnu mõisa valitssus kodo, küsünü, mis tahat priinimes. Kui elänik paraja nime arvanu ja midäs ka üleskirjutajad kogoni arosaamatos ei mõistnuva, sõs kirjutatu see priinimes raamatuse ja kästu talopojal nüüd oma priinime, mis ta sugule jääse, alla ja ikka meeleh pittä ja jäätväs pähä oppi. Kui jälle talopoig hintäle priinime ei jäksanu arvata, sõs jäänü si ülespandjade hintide kohusõs. Niisõs mõnõd oma enditse armastatu kottuse perra: Joosep Kurmuots, Hans Saarvamägi, Kaarli Sillukeste, Joosep Mõts, Kristjaan Kähri (=kottus kos ta asonu ja kos kährid elänuvad.) Peeter vainu. (=talo, kohe karjad vainupääle kokku käünüvä.) Aga arvostajade omade pantud priinimed saiva veitigese tõiste jaoskonda pantus ehk säält korjatus. Nii sõs Kaarli Pütsep (=siin olnud talopoja piimapütt ärratele silmä iih.) Joosep Puusep. (= siin teinud Joosep ärrate nägemisel puutüüd.) Piitre Raitsep, (Piitre olla ärrate olõmisel midäkist rauda tagonu.) Aga: Jaan Kõiv, (ärrad olivad usajapääl kõivo nännu), Jaan Kõivosaar (=siin näivä ärrä terved miilte tõmbavad kõivosaard koskil liggitäl olõmas.) (pag. 808) Jaan Lomb, (olla väega nägemise väärülist lompi usaijapääl nättü) Jaak Vahtra, (olla vahtra akna all kasunu.) Kuidas mino vanõmbda jutustava, olla arvata kolmel põlvel umbõs tagasi, kui ka nimetetü priinime üleskirjotaja kodo tulnuva ja priinime märknüvä. Meie sugul kasunu sellekõrva tugõv tammõpuu moropääl, mis ehitämise algul sõõrust raotu mõtsast moro ilus jäetu. Nättü seda ja ütteldü: olgu sinulõ priinimes Tamm. Sellest sõs olla meile ka priinimi Tamm jäänü, kui kahjo et niisugumaisi priinime üleskirjutamisi sagõhe ette tulnu om ja Tammõpuid paljokidst tollõkorra talo usaijadõpääl om kasunuva, sest ka mitmõl tõisil talupoigte kaukõl omma Tammõ priinimes. - |
| Lisaandmed |
| Tekstimärkus |
masinakirjakoopialt, kontrollimata; jutustaja andmed puudu |
| Sisu kommentaar |
siinne Mõtsküla tõenäoliselt Võnnu khk Ahja v. |
| Tööprotsess |
| IDkood (Koobas) |
20908 |
| Sisestaja |
Kaisa Langer |
| Sisestuskuupäev |
08.11.2010 |
| Lisatud |
20.06.2012 17:57 |
| Viimati muudetud |
25.10.2017 20:12 |
| Andmed Kivikeses |
| Säiliku viide |
H II 51 |
| Säilik |
ERA-10350-33979-47800 |
| Pala |
ERA-13220-58121-13248 |
