Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide ERA II 186, 534/9 (2)
Täisviide ERA II 186, 534/9 (2) < Räpina khk., Madala k., Jaaniraotu t. - Daniel Lepson < P. Lepp, 80 a (1938)
Viite osad Kogu:ERA IIKöide:186LK1:534LK2:539Pala:2
Kogumisaasta(d) 1938
Esitajad
Nimi Isikumärkus Elukoht Päritolu Päritolumärkus Vanus Sünniaasta
P. Lepp Võrumaa, Räpina, Veriora v., Madala k., Jaaniraotu t.
80 a.
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Daniel Lepson ERA korrespondent; Räp, Kahkva k., Savisaare t.
Teksti sisu
Objekti liik kalmistu, rist, kabel
Tegelased mõisnik, isik
Žanr andm, üh, muist
Jututüüp Põlva khk. mõisnike peks Põlva kalmistu luukambris; Peri herr peräkõrras - hiljem lõhutakse hauarist; pastor Oldekop; mõinikud maetakse mulda.
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Peri mõis
Vana maakond Võrumaa
Kihelkond Põlva
Vana küla Peri
Koht 2
Objekti nimetus Tõdu mõis
Vana maakond Võrumaa
Kihelkond Põlva
Vana küla Tõdu
Koht 3
Objekti nimetus Vardja mõis
Vana maakond Võrumaa
Kihelkond Põlva
Vana küla Vardja
Uus maakond Põlva maakond
Uus vald Põlva linn
Koht 4
Objekti nimetus Mooste mõis
Vana maakond Võrumaa
Kihelkond Põlva
Vana küla Mooste
Uus maakond Põlva maakond
Uus vald Kõlleste vald
Koht 5
Objekti nimetus Väimela mõis
Vana maakond Võrumaa
Kihelkond Põlva
Vana küla Väimela
Uus maakond Põlva maakond
Uus vald Veriora vald
Koht 6
Objekti nimetus Põlva kalmistu
Vana maakond Võrumaa
Kihelkond Põlva
Vana küla Põlva
Uus maakond Võru maakond
Koht 7
Objekti nimetus Põlva kirik
Vana maakond Võrumaa
Kihelkond Põlva
Vana küla Põlva
Uus maakond Põlva maakond
Koht 8
Objekti nimetus Vastse-Koiola mõis
Vana maakond Võrumaa
Kihelkond Rõuge
Vana küla Vastse-Koiola
Uus maakond Põlva maakond
Uus vald Laheda vald
Tekst
Kohtomõistmine Põlva luukambreh.
Sinnä om päält saa (100) aasta tagase, ku Mammaste küläst vana Kadaja Juhan ütskõrd terve pääva Põlva keriko kõrtsih ol\' joonu ja purö pääga läts üüse kodo minemä. Harilik tii lät müüdä surnuaida, aga jala tii käü kah läbi surnuaia, kost saa pallö õigõmbast. Jala tii lät õkva surnuaia luukambrõst müüdä.
Et tä suurõst juumisõst puröh ja ka väsünü oll ja läbi surnuaia läts kodo minemä, ja kui timä luukambrõ lävele sai arvas mudoge et om uman koton tarõ lävel. Kui timä luukambrõhõ sisse läts nakas viil naasega pragatsõma, et mis tuu timäle vasta ei tulõ, lubas naase jalost maaha lüvvä ja elost vällä saata. Niimuudu pragatsõdõh oll timä luukambrõ ussõmano põrmandolõ magama jäänü. Keväjäne üü ol\' külm ja luukambrõ põrmand kah perüs külm, kui kavva timä sääl ol\' maano, seda timä ei olõvat mälehtänü, ainolt ütskõrd suurõ mürtsu pääle olõvat üles virgonu. Ja kui timä üles oll virgonu, siis oll nännü, et luukambrõ uss läts vallalõ ja neli miist mustõh mäntleh tulliva luukambrõhe sisse. Kats miist istõva luukambrõh olõva lavva mano ja panniva sääl küündle palama, kats miist jäivä lavva mano saisma ja noil olliva vitsa kimbo käeh.
Nuu kats miist, kes lavva mano istõva noil oll kah raamat käeh, võtiva raamato vallalõ ja ütlivä, et nüüd või kohtomõistmine alata. Üts vitsakimboga miis oll nännü kah Kadaja Juhanit läve kõrval pikutavat, kes jo eske hirmu peräst oll värisnö ja siske hindä iks makajas tennü, ja küsünü lavvatakah istjalt, et mis tollõga tulõ tettä. Miis kes raamato takah oll istno, oll\' ütelnü, ah las tal olla, meil om voli ainolt surnute üle. Las tuu vana joodiku näru sääl maka, meid ta ei essütä. Küll tulõ peräh surma ka timä kätte kõrd aruandmises juumise ja naasepesmise iist.
Vitsamehe lätsivä luukambrõ all asovahe keldrehe, kohe vanast mõisnikke matõte, ja tõiva säält surnukirsto vällä japanniva kohtomõistjate ette lavva pääle ritta. Kirstost tulliva surno vällä ja egaüts jäi saisma uma kirstu mano. Na olliva kõik uhkõ ja torrõ mehe.
Miis kes raamato takah istõ ütel. Nüüd om Väimera herrä Löveni käeh kõrd. Vitsamehe asosiva herrä mano, kelle kirsto kaunist Löveni vapp ja nimi. Miis kes raamato takah istõ, lehits raamatot ja lugi parone süü kõik üles, mis ta eloajal ilmah oll tennü, ja mõistõti timäle 30 vitsalüüke. Paron rüükse vasta armo ja halastust. Kas sa halastust tunnid, kui vaenõ perüsori sino jalgo iih vingõrd ja väherd. Neo vitsahoobi ei olõ viil sino naha pääl tasa, mis sa uma alambele olõt laskno anda. Neid om viil väega pallö.
Järgmine hoigate ette Moostõ krahv väikene paks kongoh nõnaga punnsilmaga mehekene. Tollõlõ mõistete 20 vitsahuupe.
Kolmandas hõigate ette Vastsõ-Koiola mõisnik, kes oll üts kindral, ja oll tävveliseh kindrali mundreh ja auraha iih. Tälle ante armo ja käste niisama ärä minnä, ütelde, et sino karistusõ aig om täüs. Olid sõamiis vali, aga alate õiglanõ ummi alambete vasta.
Sis hõigate ette Vardja mõisa herr von [Volkmar]. Tollõ loete jälke pikk süüdistus akt ette, mis oll täüs ülekohut ja vägivalda. Timäle mõistete 15 vitsahuupe
Sis tul kõrd Tõdu herra von Tötveri kätte, kes oll peenikese, lahkõ näoga miis. tälle üteldi, et sina võit ilma karistusõta minnä. Olõt uma alambete vasta õiglanõ ja armuline olnu, ja ilmah pllö hääd tennü.
Nii tull viil pallö herre, kedä Juhan inämb es tunnõ ja ei mälehtä, kohtomõistjete ette. Egaüts sai uma karistusõ, nii nigu kellege teo olliva. Kes karistusõ kätte sai tuu lippas umma kirsto tagase. Aga et aig joba perüs pikäle läts ja kikka laulo kuulda oll, sis ütel kohtomõistja vitsamehile.- \"Tekke rutto, tekke rutto Peri herr jätke peräkõrras.\"
Kui tõistkõrda kikkalaulo kuulda oll käsivä kohtomõistja vitsamehil kirstu är keldrehe tagase viiä ja lätsivä kõik luukambrõst minemä.
Kadaja Juhan, kes nüüd hirmu peräst perüs segäne oll ai kah hindä üles, viinaur oll pääst nigu pühitü, läts luukambrõst vällä ja nakkas nii kõvastõ kodo poolõ plagama, nii kui jala viil võtiva. Juhan vansõ maaha, et inämb ei lää kõrtse juuma ja ei pessä kah inämb umma naist, mudö peräh surma tulõ nii kui nii naha täüse vastu naata võtma.
Tuu juhtomine oll inne Põlvah olõvaid opõtajaid Schvartze, sis oll vast opõtajas Oldekopp. Kadaja Juhan läts õkva tol samal pääval Põlva opõtaja poolõ ja selet tollõ kõik tuu üüsetse johtomise ärä. Opõtaja käsk täl vanno, et timä niisugust juhtumist ja jutto inämb kellegile edesi ei kõnõlõ. Mõni päiv päält tollõ juhtumise luukambrõh, opõtaja kuts ümbrekaudsõ mõisniku kokko ja osotati põhalikult läbi tuu Kadaja Juhane nägemine Põlva luukambrõh. Pääle tollõ matõtiva kõik luukambrõh olõva paronete ja herre kirstu ümbra surnuaialõ.
Inne tuud, kui paronete ja herre kirstu olliva Põlva luukambõhe matõtuva, sis tihte üüseti oll kuulto imelikka hellü ja oigamiise Põlva luukambrõst. Sis kui na säält surnuaialõ ümbrõ ära matõtiva,päält tollõ inämb ei olõvat kuulto luukambrõst üteki hellü ei oigamiist. Ainolt paaril Peri herrä Voltnäri ristikivil olõvat kõik kivi nukka külest maaha ärä pestö. Vet na iks kurä vaimu omma tuud tennüvä.
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 20352
Sisestaja Valdo Valper
Sisestuskuupäev 28.03.2009
Lisatud 20.06.2012 17:53
Viimati muudetud 15.04.2013 17:17
Andmed Kivikeses
Säiliku viide ERA II 186
Säilik
Pala