Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide ERA II 224, 55/9 (2)
Täisviide ERA II 224, 55/9 (2) < Kose khk., Ravila v., Paunküla - Valdeko Ploompuu < isalt, 54 a. (1939)
Viite osad Kogu:ERA IIKöide:224LK1:55LK2:59Pala:2
Kogumisaasta(d) 1939
Esitajad
Nimi Isikumärkus Elukoht Päritolu Päritolumärkus Vanus Sünniaasta
isalt Harjumaa, Kose, Ravila v., Paunküla, mõis
54 a.
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Valdeko Ploompuu Riiklik Kolledz, III a
Teksti sisu
Objekti liik tiik/lomp, karistuspaik, kivi, kelder, mõis, kool, mets, allikas, haud, hiis
Tegelased mõisnik, rahvas
Žanr aj, j, uk, muist
Jututüüp Maardu mõis olnud Peeter suure jahilossiks, hiljem kooliks; keldrikoobastesse müüritud orje; maja all piinakelder; mõisas nähtud mustas siidkelidis viirastust; Maardu hiiemets, ohvrikivi; püha e. kummeli allikas, selle kirjeldus; paruni hauad
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Maardu mõis
Vana maakond Harjumaa
Kihelkond Jõelähtme
Vana vald Jõelähtme
Vana küla Maardu
Uus maakond Harju maakond
Uus vald Jõelähtme vald
Koht 2
Objekti nimetus kool
Vana maakond Harjumaa
Kihelkond Jõelähtme
Vana vald Jõelähtme
Vana küla Maardu
Uus maakond Harju maakond
Uus vald Jõelähtme vald
Koht 3
Objekti nimetus Saha kool
Vana maakond Harjumaa
Kihelkond Jõelähtme
Vana vald Jõelähtme
Vana küla Saha
Uus maakond Harju maakond
Uus vald Jõelähtme vald
Koht 4
Objekti nimetus Maardu hiiemets
Vana maakond Harjumaa
Kihelkond Jõelähtme
Vana vald Jõelähtme
Vana küla Maardu
Uus maakond Harju maakond
Uus vald Jõelähtme vald
Koht 5
Objekti nimetus ohvrikivi
Vana maakond Harjumaa
Kihelkond Jõelähtme
Vana vald Jõelähtme
Täpsem asukoht ohvrikivi 0,5 km koolist
Uus maakond Harju maakond
Uus vald Jõelähtme vald
Koht 6
Objekti nimetus Kummeli allikas
Vana maakond Harjumaa
Kihelkond Jõelähtme
Vana vald Jõelähtme
Täpsem asukoht allikas kivi ja kooli vahel metsas
Uus maakond Harju maakond
Uus vald Jõelähtme vald
Koht 7
Objekti nimetus paruni hauad
Vana maakond Harjumaa
Kihelkond Jõelähtme
Vana vald Jõelähtme
Täpsem asukoht parunite hauad kooli taga aedniku t. maal
Uus maakond Harju maakond
Uus vald Jõelähtme vald
Tekst
Maardu algkool on üks vanemaid koole Eestis, sest mineval aastal pühitses ta oma kahesajast juubelipäeva. Praeguses majas, mis on endine Maardu mõisa härrastemaja, töötab kool küll varsti 20 aastat. Kool asutati Saha külas, kus tuli õpetajal ja õpilastel palju vaeva näha. Mõlemate koolimajade iga ulatuvad kaugesse minevikku. Maardu mõisa ehitamise aastat keegi ei mäleta, aga niipalju on teada, et maja keskpaik olnud juba Vene keiser Peeter-Suure ajal jahilossiks ja lossi ümber kasvanud tol ajal põline mets, kus keiser Peeter oma kõrgete riigimeestega seltsis Tallinna külastamise puhul jahil käinud. Koolimaja all võib veel praegu näha varem kinnimüüritud keldrikoopaid, kus rahva jutu järele olla tõrksaid orje sisse müüritud, aga keegi pole vaevaks võtnud vaatama hakata. Selgemat tunnistust orjade nuhtlemisest annab pime piinakelder keskel maja all. Sääl on veel võlvitud laes näha kuus roostetanud raudrõngast, kuhu orje üles riputati. Peksupingid aga alles aastat kolmkümmend tagasi olla mõisa kartulivõtjad muhu tüdrukud endale tulepuudeks katki saaginud. Nii räägivad vanad mõisateenijad, kes alles elavad. Ka ei puudunud majas tondid, isegi üks koolipreili emaga alles kuusteist aastat tagasi rääkis minu isale, et tema ka näinud viirastust. Keegi uhke proua mustas kahisevas siidikleidis tulnud peale päikese loojangut mööda koridori tema korteri ukse tagant mööda välisukse poole. Tema astunud ka omast toast välja, hakanud mööda koridori uhkele prouale järele minema, aga ette kotta jõudes pole enam mustakuue kadjat kusagil näinud. Vist oli viimane see, kes majast välja põgenes. Sääl on veel säilinud vanast ajast kõrge salk higivanu sanglepa metsa - "Maardu hiiemets". Metsaalune maa on pehme ja ei kannata mõnes kohas loomagi peal. Metsa lõunapoolsel serval on vanaeestlaste ohvrikivi (koolimajast umbes pool kilomeetrit). Sel kivil on näha veel praegu inimese jalajälg, kuidas see on tekkinud, ei tea keegi. Koolimaja ja kivi vahel metsas on ka veel säilinud vanaeestlaste pühaallikas. Seda allikat nimetatakse "kummeli allikaks", kust on nime saanud, ei tea keegi. Allika silm on neljanurgeline, mida ümbritsevad maapõhjas asuvad puurakmed. Keegi ei tea ütelda, on need vanaeestlaste ajast või pärast pandud. Siit allikast saadud haiguste rohtu. Niipalju on aga teada, et siin vanasti püha hiis on asunud, mille järele ka praegust lepikut veel hiiemetsaks hüütakse. Koolimaja taga rohuaias, kus asub nüüd aedniku talu, on kaks vana parunite hauda. Üks haud on õõnsa hauakambri moodi, milles veel on säilinud inimese luukere ja metallist hallid puusärgi jalad, nagu käru käpad. Haua suu auk on küll mullaga kinni maetud, aga vallatud poisid kisuvad haua suu augu lahti ja käivad hauas paruni luukeret vaatamas ja isegi "orjakeppi" andmas. Parunil, kes on sinna maetud, oli üks lollakas poeg. Poeg oli haua lahti teinud ja isa pealuu välja toonud. Pannud mõisa trepile, ise hakanud püssiga pihta laskma. Pärast visanud isa pea pargis olevasse tiiki.
Lisaandmed
Kirjandus Mari-Ann Remmel. Mõisalegendid. Harjumaa. Tln 2008, lk 84
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 20107
Sisestaja Pille Vahtmäe
Sisestuskuupäev 25.08.2008
Lisatud 20.06.2012 17:51
Viimati muudetud 28.04.2014 12:55
Andmed Kivikeses
Säiliku viide ERA II 224
Säilik ERA-13047-85783-75056
Pala ERA-14117-46515-97194