Teade
| Arhiiviandmed | |||||||
| Viide | H II 30, 287/8 (1) | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | H II 30, 287/8 (1) < Rannu khk. - A. Tobber (1889) | ||||||
| Viite osad | Kogu:H IIKöide:30LK1:287LK2:288Pala:1 | ||||||
| Kogumisaasta(d) | 1889 | ||||||
| Kogujad |
|
||||||
| Pala kogumiskoht | Tartumaa, Rannu |
||||||
| Teksti sisu | |||||||
| Objekti liik | kivi, järv, kirik, tee | ||||||
| Tegelased | hiid/kurat | ||||||
| Muud märksõnad | vene | ||||||
| Žanr | muist | ||||||
| Jututüüp | Võrtsjärve põhjas olla kirik, mille torni lodjad ikka kinni jäänud; vanapagana pooleli jäänud sild pooles järves; kivi millel kiri mitmes keeles - kui keegi need ära mõistab lugeda, rändab järv ära. | ||||||
| Pärimuskohad | |||||||
| Koht 1 | |||||||
| Objekti nimetus | Võrtsjärv | ||||||
| Vana maakond | Viljandimaa | ||||||
| Kihelkond | Kolga-Jaani | ||||||
| Vana vald | Kolga-Jaani | ||||||
| Vana küla | Vaibla | ||||||
| Uus maakond | Viljandi maakond | ||||||
| Koht 2 | |||||||
| Objekti nimetus | Vaibla mõis | ||||||
| Vana maakond | Viljandimaa | ||||||
| Kihelkond | Kolga-Jaani | ||||||
| Vana küla | Vaibla | ||||||
| Uus maakond | Viljandi maakond | ||||||
| Uus küla | Vaibla | ||||||
| Koht 3 | |||||||
| Objekti nimetus | paekivi | ||||||
| Vana maakond | Viljandimaa | ||||||
| Kihelkond | Tarvastu | ||||||
| Vana vald | Tarvastu | ||||||
| Vana küla | Tarvastu | ||||||
| Täpsem asukoht | kivi Tarvastu m. all | ||||||
| ERA kood | Trv_Riuma_03 | ||||||
| Uus maakond | Viljandi maakond | ||||||
| Koht 4 | |||||||
| Objekti nimetus | Tarvastu kirik | ||||||
| Vana maakond | Viljandimaa | ||||||
| Kihelkond | Tarvastu | ||||||
| Vana küla | Tarvastu | ||||||
| Uus maakond | Viljandi maakond | ||||||
| Uus küla | Tarvastu | ||||||
| Koht 5 | |||||||
| Objekti nimetus | kivitee | ||||||
| Täpsem asukoht | tee Võrtsjärves suunaga Vaibla m-st Tarvastu kirikule | ||||||
| Uus maakond | Viljandi maakond | ||||||
| Tekst | |||||||
| Võrtsjärvest ning tema tähtsusest Rahvajutu perra olla Võrtsjärv tullu. Tema lainete sisen, mes enne lage maa om ollu, olla üts kerk. Vanast, kui ilus vaga suveilm ja vesi väike, siis paistnu selle kerku torn lainete sisest vällä. Ent nüüd omma aja vihmatsemba, selleperast ei pea ka enam torni nätä olema. Ka vanal ajal jäänuva sinna torni otsa vened ja lodjad kinni. Ka üts kivitee om Vaibla mõisa päält Tarvastu kerku pääle poolde järve tettu, mida Vanatont olevat tennu. Ta olevat üte põlletävve kive toonu ning teed tennu, et kes sis pääle päeva loojaminekit seda teed käip, om tema oma, ent päiva mitte. Sis saanu ta üteainu põlletävve kive tuvva, enne kui kukk laulnu, perast kukelaulmist es,ole ta enamp tohtnu teta. Tõinekõrd ei ole tal enamp meelde tullu seda teed teta, nii om siis poolde järve ta üte põlletävvest kividest tee tennu. Ka selle järve veeren T. mõisa all ehk om üits paekivi, kohe pääle viie keelemurde pääl om kirjutedu: eesti, vene, kreeka, ladina ning heebrea keeli! Kes sis neid sõnu ära mõistvat lugeda, länna järv minema. Ütskõrd lugenu üts juut juba neli kirja ära, sis nakanu järv hirmsaste laenetama ja kohisema, nii et laine juba mitu sülda kõrge olluva. Tal tullu hirm pääle ning meel lännu segi, ei ole enamb viiendat kirja saanu ära lugeda. Sis jäänu ka järv minemata! Nii kõnelap vanarahvas, et kes seda kirja ära loep, sis lääp järv ära. |
|||||||
| Redigeeritud tekst | |||||||
| Võrtsjärvest ning tema tähtsusest Rahvajutu perra olla Võrtsjärv tullu. Tema lainete sisen, mes enne lage maa om ollu, olla üts kerk. Vanast, kui ilus vaga suveilm ja vesi väike, siis paistnu selle kerku torn lainete sisest vällä. Ent nüüd omma aja vihmatsemba, selleperast ei pea ka enam torni nätä olema. Ka vanal ajal jäänuva sinna torni otsa vened ja lodjad kinni. Ka üts kivitee om Vaibla mõisa päält Tarvastu kerku pääle poolde järve tettu, mida Vanatont olevat tennu. Ta olevat üte põlletävve kive toonu ning teed tennu, et kes sis pääle päeva loojaminekit seda teed käip, om tema oma, ent päiva mitte. Sis saanu ta üteainu põlletävve kive tuvva, enne kui kukk laulnu, perast kukelaulmist es,ole ta enamp tohtnu teta. Tõinekõrd ei ole tal enamp meelde tullu seda teed teta, nii om siis poolde järve ta üte põlletävvest kividest tee tennu. Ka selle järve veeren T. mõisa all ehk om üits paekivi, kohe pääle viie keelemurde pääl om kirjutedu: eesti, vene, kreeka, ladina ning heebrea keeli! Kes sis neid sõnu ära mõistvat lugeda, länna järv minema. Ütskõrd lugenu üts juut juba neli kirja ära, sis nakanu järv hirmsaste laenetama ja kohisema, nii et laine juba mitu sülda kõrge olluva. Tal tullu hirm pääle ning meel lännu segi, ei ole enamb viiendat kirja saanu ära lugeda. Sis jäänu ka järv minemata! Nii kõnelap vanarahvas, et kes seda kirja ära loep, sis lääp järv ära. |
|||||||
| Lisaandmed | |||||||
| Tekstimärkus | OHTOst | ||||||
| Sisu kommentaar | Vp | ||||||
| Tööprotsess | |||||||
| IDkood (Koobas) | 19740 | ||||||
| Sisestaja | Pille Vahtmäe | ||||||
| Sisestuskuupäev | 09.02.2007 | ||||||
| Kontrollija | Reeli Reinaus | ||||||
| Kontrollimiskuupäev | 03.09.2018 | ||||||
| Lisatud | 20.06.2012 17:48 | ||||||
| Viimati muudetud | 03.09.2018 19:41 | ||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||
| Säiliku viide | H II 30 | ||||||
| Säilik | ERA-10343-55605-94204 | ||||||
| Pala | ERA-13119-41887-63212 | ||||||