Teade
| Arhiiviandmed | |||||||||||||||
| Viide | RKM II 251, 399/408 (10) | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | RKM II 251, 399/408 (10) < Kadrina khk, Undla v, Kõrgemäe k - Mall Proodel < Heinrich Masing, 58 a (1958-1969) | ||||||||||||||
| Viite osad | Kogu:RKM IIKöide:251LK1:399LK2:408Pala:10 | ||||||||||||||
| Kogumisaasta(d) | 1958, 1969 | ||||||||||||||
| Esitajad |
|
||||||||||||||
| Kogujad |
|
||||||||||||||
| Teksti sisu | |||||||||||||||
| Objekti liik | mõis, küla | ||||||||||||||
| Tegelased | isik | ||||||||||||||
| Žanr | topon, paj, andm, ol | ||||||||||||||
| Jututüüp | Kõrgemäe küla kroonika | ||||||||||||||
| Pärimuskohad | |||||||||||||||
| Koht 1 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Kõrgemäe k | ||||||||||||||
| Vana maakond | Virumaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Kadrina | ||||||||||||||
| Vana vald | Undla | ||||||||||||||
| Vana küla | Kõrgemäe | ||||||||||||||
| Uus maakond | Lääne-Viru maakond | ||||||||||||||
| Koht 2 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Hulja mõis | ||||||||||||||
| Vana maakond | Virumaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Kadrina | ||||||||||||||
| Vana vald | Undla | ||||||||||||||
| Vana küla | Hulja | ||||||||||||||
| Uus maakond | Lääne-Viru maakond | ||||||||||||||
| Koht 3 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Vandu k | ||||||||||||||
| Vana maakond | Virumaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Kadrina | ||||||||||||||
| Vana vald | Undla | ||||||||||||||
| Vana küla | Vandu | ||||||||||||||
| Uus maakond | Lääne-Viru maakond | ||||||||||||||
| Koht 4 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Hundisood | ||||||||||||||
| Vana maakond | Virumaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Kadrina | ||||||||||||||
| Vana vald | Undla | ||||||||||||||
| Uus maakond | Lääne-Viru maakond | ||||||||||||||
| Koht 5 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Männialuse mets | ||||||||||||||
| Vana maakond | Virumaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Kadrina | ||||||||||||||
| Vana vald | Undla | ||||||||||||||
| Uus maakond | Lääne-Viru maakond | ||||||||||||||
| Koht 6 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Orutaguse k | ||||||||||||||
| Vana maakond | Virumaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Kadrina | ||||||||||||||
| Vana vald | Undla | ||||||||||||||
| Vana küla | Orutaguse | ||||||||||||||
| Uus maakond | Lääne-Viru maakond | ||||||||||||||
| Koht 7 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Saare mets | ||||||||||||||
| Vana maakond | Virumaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Kadrina | ||||||||||||||
| Vana vald | Undla | ||||||||||||||
| Uus maakond | Lääne-Viru maakond | ||||||||||||||
| Koht 8 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Kriiska mets | ||||||||||||||
| Vana maakond | Virumaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Kadrina | ||||||||||||||
| Vana vald | Undla | ||||||||||||||
| Uus maakond | Lääne-Viru maakond | ||||||||||||||
| Tekst | |||||||||||||||
| Kõrgemäe küla kroonika. Kõrgemäe küla asus Virumaal Undla vallas Hulja mõisa järgi. Vallapiiride õgvendamisega 1941. a. sügisel jäi Kõrgemäe küla Rakvere valla külge. Küla asub mäekünka peal, millest temale nimigi "Kõrgemäe" on antud. [---] Rahva üteluse järgi saunaküla, seal elavad väikemaapidajad, kellel on põllulapid majade järgi kahest vakamaast kuni ühe tiinuni. Vanad inimesed teavad rääkida, et koht, kus küla asub, olnud ennemalt karjamets, kus kasvanud lepad, kadakad, kased ja mõned kuused-männid. Metsast läks läbi hobusevankri tee Vandu külast Rakvere linna. Vandu teest keeras ära väikene roobastee Kadrina-Rakvere maanteele, mis läheb põhjapool küla ca 2 km. Tol ajal ei olnud veel raudteed Rakvere-Kadrina vahel. Nende teede hargnemise kohas oli metsa sees väikene lagendik, millele kasvas siis tulevane Kõrgemäe küla. Esimene Kõrgemäe küla elanik oli keegi Hulja mõisa karjane, kes ehitas endale väikese saunakese talvel elamiseks just nende hobusteede ristumiskohta, lõuna poole. Saunal korstend ega pliita ei olnud. Oli suitsutare, lees keedeti ja suits läks "sauga" kaudu välja. Rehetoa otsas oli väike kambrike, millesse lasti sooja rehetoast läbi vaheukse. Selle järgi ehitati veel paar väikest maja ja nii oli esimene Kõrgemäe küla suur kolm sauna umbes 1840. aastal. Et Hulja mõisal oli töölisi tarvis, siis asutaski mõisa parun siia vabale ja tühjale metsalagendikule väikese saunaküla, vabadikkude küla, mõisatööliste küla, millele pandi nimeks Kõrgema küla. Küla asutas Hulja mõisa parun von Kaarel Dhellingshaus, rahva nime järgi "Hulja Kaarel" või "Lurjus". Lurjuse nimi tuli temale sellest, et Kaarel ise oli alati tööliste vastu öölnud: "Sina lurjus." Ja eriti siis, kui pahas tujus oli, siis: "Sina siga lurjus." Hiljem ostis Dhellingshaus endale veel Undla mõisa ja siis hüüti teda veel "Undla Kaarel". Hulja mõis jäi pärast Kaarli pojale parun von Friedrich Dhellingshausenile. Kaarel ise läks Undla mõisa elama. Parun andis iga elanikule väikese maalapi, söödi ja metsamaad, millest juuris ja endale põldu tegi. Maatükid anti, kuidas töölise pere suur oli 2-6 vakamaad. Heinamaaks anti Hulja mõisa tagant 7 km eemal sood - Hundisood ja Männialuse mets. Kumbki ei kannud hobust peal ja seljas tulid heinad kõrgema koha peale kanda, kus kuhjad tehti ja talvel, kui soo jääs oli, sai ära tuua. Karjamaaks anti külast ca 2 km eemal Orutaguse küla juures vanad mõisa paemurru augud. Mõis lasi teha küla keskele kaevu, kust terve küla endale vee sai. Kaev juhtus hea veesoone peale ja sellepärast ei jäänud kaev kuivaks ka kõige põuasemal ajal ning ümbruskonna talupidajad käisid säält endale vett vedamas kuni 2 km kaugusele. Selle maatüki eest pidi vabadik mõisale tegu tegema. Karjamaad kasutati ühiselt koos. Palgati karjane, kes käis karjas ja igast perest oli lehma kohta korraline. Kus karjane korda oli, säält tema sai ka toidu ja öömaja. Kui kari lõunel ei käinud, siis pandi lõuneleib karjatsele märsiga kaasa. Palgaks sai näiteks 1924. aastal, kus oli tol ajal karjatseks Joh. Friedrich, järgmiselt: Iga lehma pealt tsetverik rukkid ja tsetverik kartulaid. Mullika pealt tsetverik otre. Iga lamba pealt 25 senti raha. Suvistepühiks iga lehma pealt neli kanamuna (iga nisa kohta muna), tükike võid ja tükk saia. Jõulupühade ajaks igast perest rõngas vorsti, tükk liha ja tükk saia ja leiba. Peale selle igast perest tükk seepi. Suve jooksul sai karjane kaks vaba päeva: jaanipäev ja sügisel laadapäev. Karjamaa kauge maa tõttu kari kevadel ja sügisel lõunel ei käinud, suvel pika päevaga käis kari kodu lõunel kell 12 - kella 3-ni. Küla keskel kaevu juures oli lage plats, küla "eidik", kuhu loomad igal hommikul karja minemiseks kokku aeti, kust karjane ja korraline nad karjamaale ajasid. Külal oli veel ühiselt kasutada taimeaed, kus igalühel oli paar väikest peenart kapsa ja kaalika taimede jaoks. Ühiselt tehti aed ümber loomade kaitseks ja ühiselt igal kevadel tehti kütist, kus oli suitsu kõik kohad täis, kui küdesid kõik lavad. 1924. aasta lugemise järgi oli külas 19 maja - või "sauna", nagu külarahvas ise nimetasid, - koos kõrvalhoonetega. Seega 19 perekonda, kus oli 16 meest, 27 naist ja 21 last, kokku 64 hinge. [---] Külaelanikkude tööala oli peamiselt põllutöö, kuid talvel ja osalt suvel tehti vabal ajal kõrvalt tööd kas raudteel, metsatöös või kodus mõnd käsitööd. Küla omas kõiki ametmehi: sepp Vellas, E, puuseppi (Vellas, E., Viiderkomm, Otto, Viiderkomm, Eduart), kingseppi (Viiderkomm, Otto), rätsepaid (Masing, Madis, Veide, Jaan), õmblejaid (Masing, Leontiine). Nooremad mehed (Hundt, Juhan, Viiderkomm, Eduart) käisid raudteel tööl ajutiselt suvel. Põllumaad olid väiksed 1 ha kuni 2 ha-ni, sellepärast ei olnud kõigil hobuseid. Kogu küla peale oli neli hobust (Masing, Viiderkomm, Hunt ja Veide). Teised palkasid endale töö ette hobuseid kas oma külast või talumeeste käest. Loomadest oli külal 4 hobust, lehmi koos mullikatega 24, lambaid 60 tk., koeri 4 tk., peale selle kanad ja sead. Küla loomad käisid koos ühiskarjas, koos kaubeldi karjane ja korrast igast perest käis korraline lehma pealt üks päev ja mullika pealt korra tagant päev. [---] Hulja mõisa planeerimisega 1926. a. I maareformi ajal anti ka Kõrgemäe külale juurdelõiget heinamaana, Hulja mõis maadelt Saare ja Kriiska metstest. Heinamaad tehti algul koos ja koos jägati ka heinamaad jaoks. Ka sai küla juurdelõikena põllumaad Liigvere väljadelt ühe koha suuruselt ca 20 ha. 1928. a. sügisel planeeriti ka Kõrgemäe küla ära, mõõdeti kindlad krundid. Viis peret läksid külast välja Liigveresse, kust anti neile juurdelõike põllust kohad. [---] Praegu on ehitatud vanade "saunade" asemele uued nägusad elumajad ja osalt uued kõrvalhooned. Kaev on endiselt ühiselt külas kasutada. Kari käib veel ühiselt karjatse all karjas, "küla-eidik" on aga palju väiksemaks planeeritud kui enne. Ühist taimeaeda enam ei kasutata. Andmed küla vana-aja kohta on saadud Ants Põllu käest, kes elas Orutaguse külas. Olin poisikene, käisin karjakorral kui Ants seda jutustas. Ants oli siis vana umbes 60-aastane. |
|||||||||||||||
| Tööprotsess | |||||||||||||||
| IDkood (Koobas) | 19265 | ||||||||||||||
| Sisestaja | Katrina Kink | ||||||||||||||
| Sisestuskuupäev | 19.06.2006 | ||||||||||||||
| Kontrollija | Valdo Valper | ||||||||||||||
| Kontrollimiskuupäev | 05.02.2019 | ||||||||||||||
| Lisatud | 20.06.2012 17:44 | ||||||||||||||
| Viimati muudetud | 05.02.2019 18:46 | ||||||||||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||||||||||
| Säiliku viide | RKM II 251 | ||||||||||||||
| Säilik | |||||||||||||||
| Pala | |||||||||||||||