Teade
| Arhiiviandmed | |||||||
| Viide | EFA I 98 | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | EFA I 98 lk numbrid puudu | ||||||
| Viite osad | Kogu:EFA IKöide:98LK1:LK2:Pala: | ||||||
| Kogumisaasta(d) | 2005 | ||||||
| Kogujad |
|
||||||
| Teksti sisu | |||||||
| Objekti liik | mõis | ||||||
| Muud märksõnad | perekonnanimi | ||||||
| Žanr | aj, andm, topon | ||||||
| Jututüüp | Tamsi küla lähimõisatest, Huuksi mõisa pärimine; jutustaja vaarisa nimevalik tööriista järgi Sieb (sõel, sari) | ||||||
| Pärimuskohad | |||||||
| Koht 1 | |||||||
| Objekti nimetus | Huuksi mõis | ||||||
| Vana maakond | Järvamaa | ||||||
| Kihelkond | Peetri | ||||||
| Vana vald | Huuksi | ||||||
| Vana küla | Huuksi | ||||||
| Uus maakond | Järva maakond | ||||||
| Uus vald | Koigi vald | ||||||
| Koht 2 | |||||||
| Objekti nimetus | Tamsi küla | ||||||
| Vana maakond | Järvamaa | ||||||
| Kihelkond | Peetri | ||||||
| Vana vald | Huuksi | ||||||
| Uus maakond | Järva maakond | ||||||
| Uus vald | Koigi vald | ||||||
| Tekst | |||||||
| Pag 5 Tamsi küla lähimõisatest. Ilmar Siib, snd 1924 Tamsi külale lähim ja ennem IX sajandilõpuveerandi talude päriseksostmist ka külamaade omanik oli Huuksi mõis. Mõis asus küla kõige idapoolsemast talust ca 1 km mööda Päinurme teed ida poole. Mõisa suurus oli 21,28 adramaad ehk 2642 dessatiini (ca 2906 ha). Sellest oli mõisamaad 1708 ha, ja talumaad 1197 ha. Mõisale kuuluvast maast oli metsa 528 ha ja kõlbmata maad 74 ha. Huuksi mõis on asutatud 1690. a paiku eraldumisega Päinurme (Assiku) mõisast. Eelnevalt (1585.a) oli Päinurme mõisnik omandanud Huuksi, Koigi (asukoht Sõrando külast lääne suunas) ja Tamsi külad. Huuksi mõisa asutajaks peetakse Berend Johann von Üexkülli, kellele kuulusid peale Päinurme (Assiku) mõisa ka Vigala, Harku, Rannamõisa ja Pühajärve mõisad. Rahvapärimuse järgi rajati Huuksi mõisa keskus külas asunud \"Ukse\" suurtalu asemele, mida oli majandanud eestlane. Talu nime järgi oli tekkinud ka hiljem külale ja siis mõisale jäänud \"Huuksi\" nimi. Peale Huuksi kuulusid Huuksi mõisale selle loomise ajal ka Keri, Koigi (Sõrandu küla kõrval) ja Tamsi küla. Hiljem mõisamaade laiendamise käigus Koigi küla likvideeriti. 1969. a. Huuksit ei redutseeritud. Huuksi oli tookord 2 ½ ratsateenistuskohustusega. Bernhard Johann Üexkülli surma järele jaotasid pärijad 12. II 1720. a. Valdused nii, et poeg Adam Johann sai Assiku ja teine poeg Otto Constatini sai Huuksi, Harku ja Rannamõisa mõisad. XVIII sajandil ja XIX sajandi alguspoolel käib mõis käest kätte, küll alles vahel panditud, vahel rendi peal. 31. VI 1826 a. On mõisa 165.000 bankorubla eest ostnud Koigi mõisnik Johann Grünewaldt, kes selle 1846. a rentis oma vennal Moritz v. Grünewaldtile. 12. märtsil 1852.a. müüs Johann Grünewaldt mõisa 60.000 hõberubla eest August v. Traubenbergile (srn. 1860. a). /pag 6/ August v. Traubenbergi surma järel 1869. a valdasid mõisa tema pärijad ning pärandvara jagamise järel 1876.a. saab mõisa omanikuks Augusti poeg Thure Georg Lausch von Traubenberg, kellele see kuulus kuni mõisate võõrandamiseni 1920. aastal. 1899. a. ostis Traubenberg, kellele see kuulus kuni mõisate võõrandamiseni 1920. aastal. 1899. a. Ostis Traubenberg Huuksi mõisale lisaks ka naabruses oleva Väike-Kareda mõisa. Mõisa omanikuks saades ei jäta noor von kasutamata ka esimese öö õigust. 1879.a. on ta mõisa toatüdruku Liisu pannud käimapeale ja olukorra lahendamiseks pannakse ta kiiresti kutsarile Hans Altofile mehele. Noorpaarile müüakse soodsalt järelmaksuga Tamsi külas üks paremate maadega \"Vidriku\" talu. Sündinud pojale pannakse samuti nimeks Thure, küllap siis isa soovitusel. Kodakondsuselt oli Traubenberg Itaalia riigi alam ja küllap sellega seoses külastas ta ka sageli sealseid Monte-Carlo mängupõrguid. Küllap külastas ka teisi sealseid lõbustusasutusi, kus korjas endale tol ajal raskesti ravitava süüfilise. Seetõttu arvatavasti ei loonud ta endale ka kunagi perekonda. Üldiselt tunti teda sõbraliku ja vastutuleliku mehena. Küllap seetõttu jäi 1905. a. Revolutsiooni sündmuste ajal ka Huuksi mõis rüüstamata. XIX sajandi lõpul restaureeris Traubenberg põhjalikult Huuksi härrastemaja, mis oli väga ilus hoone ja oskuslikult pargiloodusse sobitatud. Lossi pargipoolsel lõunaküljel oli ca 100 m2 suurune kaarjas terass ümbritsetud kauni betoonpostikestest palustraadiga. Terassi põrand oli kaetud malekorras väikeste mustvalgete metlakkplaatidega. Terassi kohale kõrgusid vahetult selle taga kasvavad paradiisiõunapuud. Terassi kasutasid ümbruskonna noored suveti suurepärase tantsupõrandana palju aastaid peale lossi hävinemist kuin selle lammutamiseni. Häärberis olid ilusad suured saalid ja kahhelahjud ning 2 väga kena kaminat. Kaminate tervalust (?) garnituur olevat olnud tellitud Inglismaalt. Ida-läänesuunalise teljega häärberi läänepoolses otsas oli suur läbi kahe korruse ulatuv talveaed palmide ja igasuguste lilledega. Talveaed jatkus väljas suure kõrge kasvuhoonega, kus kasvatati ka eksootilisi puuvilju nagu virsikud ja aprikoosid. Vanaema rääkis, et von oli olnud ka suur gurmaan, pidades eriti lugu kalkunilihast Pag 7 Vanaema oli tema tellimisel siis igal aastal kasvatanud palju kalkuneid, keda soodsa hinnaga sai realiseerida mõisaköögis. Mõisate riigistamise järel jäeti Traubenbergile korter oma härrastemajas, kus ta võis elada surmani Surm saabus 1924. a. Peale riigistamist jäi härrastemaja Koigi valla omandisse ning oli kasutusel rahvamajana kuni 1941. aastani. N-Liidu - Saksa sõja ajal 1941.a. jäi Huuksi mõisa saksa eesliinile ja mõisa tsinkplekist katus sai venelaste mürsukildudest märkimisväärseid kahjustusi. Hoone ise jäi aga praktiliselt terveks. Kuna sõja ajal oli puudus igasugusest inventarist, hakati ümbruskonna inimeste poolt natukehaavalt katuselt plekki maha kiskuma ämbrite ja muude plekktarvikute tegemiseks. Kui pole hoonel aga korralikku katust, on muu häving paratamatu. Viimase põntsu pani härrastemajale aga 1950-datel aastatel Koigis asunud \"Kalevipoja\" kolhoos, mida juhtisid ridamisi väikese hariduse ja kommunismiideest pakatavad esimehed. Koiki hakati ehitama keskasulat ja tühjalt seisvast mõisahoonest sai lammutusel igasugust defitsiitset ehitusmaterjali. Nüüd on varemeist veel järel 1 väike fragment. Ei ole täpselt teada, kes oli Huuksi valdaja eestlastele perekonnanimede panemise ajal 1826. a. Tõenäoliselt oli selleks Johann Ernst v. Maydelli lese Hedwig Christine rentnik Joh. Cristop v. Maydel või 31. V. 1826. a. Mõisa pantinud Koigi mõisnik Johann Grünewaldt. Minu vaarisa töötas tookord Huuksi mõisa Huntaugu rehes rehepapina. Temale igatahes oli antud võimalus ise nime valida. Kas seda anti kõigile, ei tea. Tema igatahes oli ju ikka väike asjamees. Kord rehe avatud väravate vahel sarjaga vilja tuulates oli sinna tulnud mõisnik ja küsinud, et Tõnu kas sul on nimi valitud. Aeg on see kirja panna. Vaarisa oli vastanud, et ei ole. Siis oli von öelnud, et saagu sinu nimeks see tööriist millega sa töötad. Nii saigi Tõnu nimeks Sieb (Der Sieb - sõel, sari). |
|||||||
| Tööprotsess | |||||||
| IDkood (Koobas) | 19242 | ||||||
| Sisestaja | Katrina Kink | ||||||
| Sisestuskuupäev | 18.06.2006 | ||||||
| Lisatud | 20.06.2012 17:44 | ||||||
| Viimati muudetud | 01.12.2017 15:25 | ||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||
| Säiliku viide | |||||||
| Säilik | |||||||
| Pala | |||||||