KIVI TÕLD. Liivi maal, Tartu kreisis Maarja Magdaleena kihelkonnas Vedu vallas (vist mõisa piiris) seisab ühe mäekingu pääl, kus ka mõned kuused või männid kasvavad, üks suur tõlla moodi kivi, mida palju inimesi uuemal ajal kalevi poja tõllaks nimetavad, kuid Kalevipojale kujutatud suuruse järele on ta tema tõllaks küll natukene väikene, kuna ta aga suurte mõisniku tõldadega ühe suurune on. Teine osa rahvast teab nimetatud kivist aga jutustata, et vanal ajal vedu mõisas üks kuri ja vere jäänuline pärisherra elanud, kes sellest kõige suuremat rõõmu tundnud, kui ta vaeseid orjasid peksta ja piinata oli saanud. Kord juhtunud herra nimetatud mäekühmast mööda minema, kui ta ühte vana hallpääd sääl istuma ja piipu põlema süütama näinud. Kohe saanud herra süda viha täis, et mis niisugune näru sääl istuda ja laiselda. Ta lasknud kubja sinna kutsuda ja käskinud vanakesele kuuskümmend anda. Ehk teine küll Jumalakeeli vastu palunud, pole see herra kivist südant liigutada suutnud. Selle pääle palunud vanamees, et Jumal niisuguse verehimulise metsalise kivist südant jäädavalt kiviks muudaks, ja kohe muutunud tõld kõige herraga kiviks ja jäänud teistele igaveseks mälestuseks. |