Nõidade öisest sõidust räägiti Vana-Antsla paruni piiriajamisest naabermõisnikkudega. Tüli tõusnud neil Ähi järve kaldal. Vana-Antsla parun hüüdnud naabrimõisnikkudele. Kust mina piiri ajades ees lähen, tulge mulle järele ja õiendage, kui teie ei saa mulle järele sõita, siis peab piir nii jääma, nagu ma ta ajan. Parun olla siis järve kihutanud ja suurema jao järve omale ajanud. Et naabri mõisnikud talle tõllaga vette järele ei saanud, siis pidanud nad rahul olema kust ta piiri ajas. Öösiti käinud Vana-Antsla parun kodunt ära, aga keegi ei teadnud, kuhu. Korra olla kutsar herra minema sõites tagant saani jalaste pääle hüpanud, ilma, et herra seda oleks märganud. Esiteks läinud sõit maad mööda, siis aga tõusnud sõit taeva alla ja siirdunud põhja suunas. Varsti ilmunud taeva alla ka teisi sõidukeid, sarnaseid paruni omaga ja siis alganud herrade vahel vihane võitlus, et sädemed lennanud. Keegi ei olla aga parunist üle saanud. Hommikupoole vajunud saan hobustega jälle maha ja vahuste hobustega sõitnud herra koju, kuna kutsar õigel ajal maha saanud hüpata herra märkamata. Nii saadi teada, et herra virmalistega vehklemas käinud. |