Teade
| Arhiiviandmed | |
| Viide | KKI 40, 238/41 (12) |
|---|---|
| Täisviide | KKI 40, 238/41 (12) < Koeru khk., Väinjärve v., Vao k. - Anton Pikkpärg (1922/1964) |
| Viite osad | Kogu:KKIKöide:40LK1:238LK2:241Pala:12 |
| Kogumisaasta(d) | 1922, 1964 |
| Kogujad | |
| Päritolumärkus | A. Pikkpärg: Kui jutustaja nime ei ole märgitud, siis on lugu kuuldud kauemat aega tagasi. Sel juhul tähendan millal umbkaudu üks või teine asi on kuuldud ja kus kohal. |
| Pala kogumiskoht | Järvamaa, Koeru |
| Teksti sisu | |
| Objekti liik | kabel |
| Tegelased | isik, mõisnik |
| Žanr | üh, paj |
| Jututüüp | Aruküla hull krahv von Toll |
| Pärimuskohad | |
| Koht 1 | |
| Objekti nimetus | Tolli kabel |
| Vana maakond | Järvamaa |
| Kihelkond | Koeru |
| Vana vald | Väinjärve |
| Vana küla | Aruküla |
| ERA kood | Koe004 |
| Uus maakond | Järva maakond |
| Uus vald | Koeru vald |
| Koht 2 | |
| Objekti nimetus | Aruküla mõis |
| Vana maakond | Järvamaa |
| Kihelkond | Koeru |
| Vana vald | Väinjärve |
| Vana küla | Aruküla |
| ERA kood | Koe003 |
| Uus maakond | Järva maakond |
| Uus vald | Koeru vald |
| Tekst | |
| Hullust krahvist. Viimaseks Aruküla mõisnikuks oli krahv Toll. Kodanlise Eesti valitsus oli jätnud temale mõisasüdamest umbes 30 tiinu maad, mille hulka kuulus ka viljapuuaed koos kasvuhoonega. Peale selle oli tema kasutada ka mõisahoone pool ülemist korrust. Töötades samas majas Koeru alg- ja täienduskooli juhatajana võisin korduvalt tähele panna, et nimi Toll /eestikeelses tõlkes \"hull\"/ täiel määral vastas tema vaimsetele võimetele, sest ta oli, nagu rahvas ütleb, \"tublisti nupust nikastanud\". Selle kohta mõned iseloomustavamad näited. Ükskord, ploomide valmimise ajal, pani ta need, et teenija ploome ära ei saaks süüa, lukustatud tuppa sohvale laotatud ajalehepaberitele. Ära sõites jättiski nad senna ja paari nädala pärast tagasi tulles leidis, et ploomid olid mädanema läinud ja plüüsist sohvariide ka ära määndanud. Teinekord, südatalvel jälle kauemaks ajaks lahkudes pistis ta kasvuhoone võtme oma taskusse. Et kasvuhoonet ei saanud kütta, tegi Külmataat oma töö ja hävitas kõik taimed peale ühe virsikupõõsa. Hävinute hulgas oli ka Eestis el ajal kasvavatest palmidest kõige suurem, millele, et ta hoonesse ära mahuks, oli kasvuhoonesse kõrgem järk peale ehitatud. Tolli suurt ihnsust iseloomustab see, et ta igakord ära minnes teenijale jaopärast heeringaid kätte andis, et neid liiga palju ei söödaks. Suurt rahaahnust iseloomustab juhtum, kui ostsin temalt koolile ja Koeru haridusseltsile kolm suuremat kappi. Maksmiseks juhtusid olema seekord kroonised rahatähed. Panin tähele, et kui rahahunnik juba kaunis kõrgeks kerkis, siis läksid krahvihärra hambad irevile ja mõlemast suunurgast hakkas ila tilkuma. Sellest tekkis seekord seljasolnud rohelisele kuuele lõpuks kaks ilusat rida. Pargivahi maja asus Tollide matusepaiga - kabeli - lähedal. Kord läks pargivaht kabeli juurest mööda ja kuulis sellest hääli. Kabelisse sisse minnes selgus, et krahvihärra, kes läinud tema enda ütlemise järgi \"porjadok smotretj\", oli temale määratud hauakambri pehkinud laudadele astudes oma tulevasse \"rahupaika\" sisse kukkunud ja karjus seal appi. Pargivahil, kes oli vana ja väike mees, olnud tublisti tegemist, enne kui üle kuue puuda raskuse krahvimüraka suutis välja upitada. Ometi kandis see napakas mees tsaariarmee polkovniku aukraadi ja on olnud \"stallmeister jevo velitsestva\". aga ega ta keisrikojas ainuke tobe olnud! |
|
| Redigeeritud tekst | |
| Viimaseks Aruküla mõisnikuks oli krahv Toll. Kodanlise Eesti valitsus oli jätnud temale mõisasüdamest umbes 30 tiinu maad, mille hulka kuulus ka viljapuuaed koos kasvuhoonega. Peale selle oli tema kasutada ka mõisahoone pool ülemist korrust. Töötades samas majas Koeru alg- ja täienduskooli juhatajana, võisin korduvalt tähele panna, et nimi Toll (eestikeelses tõlkes \"hull\") täiel määral vastas tema vaimsetele võimetele, sest ta oli, nagu rahvas ütleb, \"tublisti nupust nikastanud\". Selle kohta mõned iseloomustavamad näited. Ükskord ploomide valmimise ajal pani ta need, et teenija ploome ära ei saaks süüa, lukustatud tuppa sohvale laotatud ajalehepaberitele. Ära sõites jättiski nad senna ja paari nädala pärast tagasi tulles leidis, et ploomid olid mädanema läinud ja plüüšist sohvariide ka ära määndanud. Teinekord, südatalvel jälle kauemaks ajaks lahkudes pistis ta kasvuhoone võtme oma taskusse. Et kasvuhoonet ei saanud kütta, tegi Külmataat oma töö ja hävitas kõik taimed peale ühe virsikupõõsa. Hävinute hulgas oli ka Eestis sel ajal kasvavatest palmidest kõige suurem, millele, et ta hoonesse ära mahuks, oli kasvuhoonesse kõrgem järk peale ehitatud. Tolli suurt ihnsust iseloomustab see, et ta igakord ära minnes teenijale jaopärast heeringaid kätte andis, et neid liiga palju ei söödaks. Suurt rahaahnust iseloomustab juhtum, kui ostsin temalt koolile ja Koeru haridusseltsile kolm suuremat kappi. Maksmiseks juhtusid olema seekord kroonised rahatähed. Panin tähele, et kui rahahunnik juba kaunis kõrgeks kerkis, siis läksid krahvihärra hambad irevile ja mõlemast suunurgast hakkas ila tilkuma. Sellest tekkis seekord seljas olnud rohelisele kuuele lõpuks kaks ilusat rida. Pargivahi maja asus Tollide matusepaiga – kabeli – lähedal. Kord läks pargivaht kabeli juurest mööda ja kuulis sellest hääli. Kabelisse sisse minnes selgus, et krahvihärra, kes läinud tema enda ütlemise järgi \"porjadok smotretj\", oli temale määratud hauakambri pehkinud laudadele astudes oma tulevasse \"rahupaika\" sisse kukkunud ja karjus seal appi. Pargivahil, kes oli vana ja väike mees, olnud tublisti tegemist, enne kui üle kuue puuda raskuse krahvimüraka suutis välja upitada. Ometi kandis see napakas mees tsaariarmee polkovniku aukraadi ja on olnud \"štallmeister jevo velitšestva\". Aga ega ta keisrikojas ainuke tobe olnud! |
|
| Lisaandmed | |
| Tekstimärkus | Arukülas kuuldust ja nähtust aastaist 1922 - 1924 |
| Kirjandus | Arad veed ja salateed, 157/8 |
| Tööprotsess | |
| IDkood (Koobas) | 18348 |
| Sisestaja | Valdo Valper |
| Sisestuskuupäev | 22.01.2004 |
| Lisatud | 20.06.2012 17:38 |
| Viimati muudetud | 25.10.2017 17:09 |
| Andmed Kivikeses | |
| Säiliku viide | KKI 40 |
| Säilik | ERA-13303-73230-55199 |
| Pala | ERA-14132-48375-39344 |