Purdi mõisal oli kesk ee aegne hoone, kesk aegne. Tema oli vanasti olnud mungaklooster, ja pärast olid tiibehitised juurde veel ehitatud mõlemile poole. Kahekordne hoone ta oli ta, mõlemist otsast viisid trepid ülesse ja keskkohal oli suur paraadvärav. Temal, vanal Ponni parunil teda peeti jõukaks meheks. Temal oli kaks last kõigest. Üks abiellus, Kuksema noorhärra xxx schillingiga. Aga see oli ka Jaapani sõja ajal olnud Madagaskari saarel, kus ta ühest laeva tükist oli aetud, kaua aega teadmata kadunud. Ja siis oli see noor preili seal kotis kandnud ikka kuuseoksa omal vöö vahel. Aga, pärast kui ta välja tuli siis nad abiellusid. Kui, noorparun Villem abiellus ühe Kuuramaa (?) mõisniku tütrega, siis vana parun ehitas temale sinna nihukse väikse lossi moodi mõisahoone kitakülasse, ja seal siis nad elasid, kuni paruni surmani. neil oli kolm poega nagu ma mäletan. ja, siis pärast paruni surma nemad kolisid, oma perega, sinna suurde mõisa, Porti, ja pikaküla jäi siis tühjaks. Ja sinna asutati kool. Ja pärast ka nagu rahvamaja, kus näidendis sai mängitud, umbes paar aastat kestis see. Senikaua kui sõjad kõik läbi olid, ja suur mõis ka vabaks sai, mõinikud, sest nad suuremalt jaolt kolisid kõik Saksamaale
K: Aga mis sellest Pikaküla mõisast hiljem sai? Sellest mõisahoonest just?
Vat see sai veetud kõik ära Paide. ja selsamal kujul nagu see mõisahoone oli ehitatud, selsamal kujul ehitati ta seal Paides ülesse. ja see on Paide rahvamaja tänapäevani. |
