Kabelimäge ma tean küll. Siis oli Lilleberg mõisnik siin ja tema ehitaski Albu mõisa juurde selle kabeli, sest ta tütar suri noorelt ära ja ta mattis tütre siia Kabelimäele ja ehitas kabeli ümber. Aga kui ta siit ära läks, siis andis väimehele selle mõisa. Ja läks siit ära ja siis jälle võttis selle tütre ülesse. Minu isa veel rääkis seda - ta oli ka selle ülessevõtmise juures. Niiviisi oli, et tinutatud kirstus viidi see tütar siit ära.
Mitte Saksamaale. Ma ei tea, kus kohta ta siit läks, kui selle mõisa andis väimehele ja ise omale teise mõisa ostis. Ma täpselt ei tea seda.
Ennem oli see väga ilus, see kabel. Seal olid kõik teed sisse aetud, nagu öeldi: uulitsad. Lilled kasvasid kõik igal pool. Kui mina päris laps olin, niisuke 6-7-aastane, siis, kui sugulased käisid meil külas, siis me alati käisime seal. Leeripühil, ehk Jaanipäeval, siis me ka käisime alati seal Kabelimäel. Linnarahvas tahtsid seal jalutamas käia. |
