Lehtse mõis jääb Tapa tee äärde. Mis minu vanemad rääkisid, siis Lehtse parun, see oli niisugune halb mees olnud oma teenritele. Ja seal pidi praegu veel olema peksupink või midagi seal õue peal, et tema lasi oma orjasi peksta ja niimoodi tegi. Aga see Pruuna mõisa oma, see ei olevat olnud niisugune mees, see oli old parem mees. Albu oma oli natuke kaugemal, Albu oma ma ei tea, aga Pruuna mõisas oli hea parun. Minu ema ja isa olid ka Pruuna mõisast. Nemad ikka rääkisid neid mõisa asju.
Mine ema kasvas Pruuna mõisas. Tema vanemad surivad väga noorelt, ja see Pruuna mõisa parun olevat olnud niisugune mees, et ... Et tema olevat öelnud, et tema maa peal ei tohi ühtegi viletsat inimest olla. Tema oli viinud minu ema oma emaga - minu vanaema oli pime naine, tal sündisid veel kaksikud pimedast peast -, ja ta viis nad mõisa. Lapsed kasvasid juba suuremaks, igaüks läks oma teed, aga minu ema jäi mõisa teenijaks ja elaski seal nii kaua kui need mõisad olid. Abiellus ka mõisatöölisega.
Ma ei usu, et ema ja isa mulle valetasid. Just ema rääkis mitu korda seda mõisaparunit. Aga ta oli niisugune maru mees ka, et kui ta vihastas, siis rumala sõnadega sõimas [naerab]. Aga see oli ainult selleks korraks, see läks kohe jälle üle, kui tal kellegi peale ka pahameel tuligi. |
