Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide EKLA, f 200, m 5:3, l 5/7
Täisviide
Viite osad Kogu:EKLA, f 200, m 5:3, l 5/7Köide:LK1:LK2:Pala:
Kogumisaasta(d) 1924
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Melanie Reim
Pala kogumiskoht Läänemaa, Lihula
Teksti sisu
Objekti liik loss, mõis, klooster, maa-alune tee, kelder, mägi
Tegelased mõisnik
Žanr j, muist
Jututüüp Maa-alune käik Lihulast Kloostrimõisa, mida mööda Kloostri mungad Lihula nunnadel külas käisid. Lossi all suured keldrid.
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Seljamägi
Vana maakond Läänemaa
Kihelkond Lihula
Vana küla Lihula
Uus maakond Lääne maakond
Uus vald Lihula vald
Uus küla Lihula
Koht 2
Objekti nimetus Penijõe mõis
Vana maakond Läänemaa
Kihelkond Lihula
Vana küla Penijõe
Uus maakond Lääne maakond
Uus vald Lihula vald
Koht 3
Objekti nimetus Lihula karjalaudad
Vana maakond Läänemaa
Kihelkond Lihula
Vana küla Lihula
Uus maakond Lääne maakond
Uus vald Lihula vald
Koht 4
Objekti nimetus Kloostrimõisa
Vana maakond Läänemaa
Kihelkond Lihula
Uus maakond Lääne maakond
Uus vald Lihula vald
Koht 5
Objekti nimetus Kloostri mõis
Vana maakond Läänemaa
Kihelkond Kirbla
Vana küla Kloostri
Uus maakond Lääne maakond
Uus vald Lihula vald
Uus küla Kloostri
Koht 6
Objekti nimetus Mõisamägi
Vana maakond Läänemaa
Kihelkond Lihula
Vana küla Lihula
Uus maakond Lääne maakond
Uus vald Lihula vald
Uus küla Lihula
Tekst
Üldiselt tuttav on maaaluse käigu olemasolu Lihulast Kloostrimõisani. Käik algab Lihula karjalautade juurest ja läheb Seljamäe ja sealt edasi kõrgemate kohtade kaudu (teatavasti on Lihula kihelkonna merepoolne külg õige madal, poolsoine heinamaa) läbi Penijõe mõisa Kloostri mõisa, kus avaneb mõisa aias, ühes lehtlas, mitte kaugel lossist. Mööda minnes olgu tähendatud, et Kloostri mõisas asus endine klooster ja mõisa elumaja (härbär) on alles keskaegne ehitus, kõrge, ilma väliste kaunistusteta, väikeste kitsaste akendega, nagu klooster olema peab, kuigi hilisem remant maja mitmeti muutnud on, eriti maapoolsest küljest (merepoolne külg on peaaegu muutmata). Käiku tarvitanud Kloostri mungad Lihula nunnadel (?) külaskäimiseks.- Tundus, et on teatud ebausklik hirm käigu ees.-
Aastat 20 tagasi, parun Buxhoewden´i ajal, ajal tahetud uurimis otstarbel nim. käiku lahti kaevata, kuid siis tunud kange tuuletõmbus (tõendus, et käik veelgi lahtine on), ja et käik käinud karjalautade alt, hakanud mõisa loomad õnduma (surema) ja parun keelnud edaspidised uurimised ära ja lasknud augu kinni ajada. Hiljem tahtnud veel soldatid käiku lahti kaevata, aga mõis keelanud ära. Lossi (praegune Mõisamägi) all on suured keldrid. Mõnede väravad on mullaga kinni kasvanud, mõnede aga lahti. Viimaseid kasutab praegune mõisapidaja (samuti kui endisedki) majanduslisteks otstarveteks. - Korra kündes on Seljamäel raudväravad väljatulnud, aga nii õnnetult, et künnihärg on sissevajanud. Nimetatud fakt on üldiselt tuttav.
Lisaandmed
Tekstimärkus tõstetud mõisaraamatu-kaustast, köitest sisestas Valdo Valper 070206
Sisu kommentaar ka Kirbla; Buxhoevden, Penijõe m ja suurem uurimine ja kaevamine paistavad olnuvat Lihulas
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 1749
Sisestaja Katrina Kink
Sisestuskuupäev 21.07.2006
Lisatud 20.06.2012 15:11
Viimati muudetud 15.03.2013 16:39
Andmed Kivikeses
Säiliku viide
Säilik
Pala