| Arhiiviandmed |
| Viide |
EKLA, f 200, m 11:1, l 45/7 |
| Täisviide |
EKLA F 200, M 11: 1, 45/7 < Peetri khk, Roosna-Alliku v, Viisu k |
| Viite osad |
Kogu:EKLA, f 200Köide:m 11:1LK1:45LK2:47Pala: |
| Kogumisaasta(d) |
1929 |
| Esitajad |
| Nimi |
Isikumärkus |
Elukoht |
Päritolu |
Päritolumärkus |
Vanus |
Sünniaasta |
| Eugen von Harpe |
|
Järvamaa, Peetri, Roosna-Alliku v., Viisu k.
|
|
|
|
|
| Rein Ratasepp |
Viiso mõisa puusepp |
Järvamaa, Peetri, Roosna-Alliku v., Viisu k.
|
Järvamaa, Türi
|
|
60 a. |
|
|
| Kogujad |
|
| Teksti sisu |
| Objekti liik |
ehitis, mõis, küla |
| Žanr |
muist, andm, topon |
| Jututüüp |
Viisu mõisa ehitamisest ja nimest; mälestusmärgid mõisa pargis |
| Pärimuskohad |
| Koht 1 |
| Objekti nimetus |
Viisu/Viiso mõis |
| Vana maakond |
Järvamaa |
| Kihelkond |
Peetri |
| Vana vald |
Esna |
| Vana küla |
Viisu |
| ERA kood |
Pee035 |
| Uus maakond |
Järva maakond |
| Uus vald |
Roosna-Alliku vald |
| Tekst |
Harrastemaja Viiso mõisas praegu ei olegi. Seks kasutatakse endist valitseja maja. Ennem oli härrastemaja asunud praeguses Viiso mõisa aias või pargis, puuehitusena mis lagunes a. 1856 (< Eugen von Harpe). Senise omaniku von Harpe ristiisa von Harpe pidanud küll ehitama uut mõisat, seks oli vedanudki kokku paed. Oli aga ehitajate venelastega läinud riidu, lasknud vedada paed Ollikülla, Vedruka-Koorti ristteele ja ehitanud sinna hoois moonamajad (< Rein Ratasepp). Oma nime olevat mõis saanud Viiso külast, mis asunud Vodja pool mõisa põldude kohal. Mõisa moodustamise ajal lõhutud küla maha asendatud mõisa põldudega ja nii saanudki mõis end. Viiso küla nimeliseks (< Rein Ratasepp). Eug. von Harpe ise arvab et "Viiso" on tuletatud allikatest "veesuu". Ja ta metsas leiduvatki allikaid mis purskavad välja paerahnulisest mäe jalat nagu "suust". Laatadel käies on ta hobuste ostmisel kuulnud mujal olevat Viiso talusid ja need kõik asuvat allika juures. Nii vastavat see nime derivatsioon tõele (< Eugen von Harpe).
See mõis on varemalt kuulunud Engelhardtidele. Viimased neist kaks venda töötanud ja tunnud kaasa vennastekoguduse liikumisele. Selle vagaduse tunnuseks püstitanud nad rohuaias mingi mälestise, "väike urna põleva leegiga ülespoole, mis pidi tähendama alalist armastuse tuld. See asub väikse alusel valge marmorsit kujukesena. (V. pilt 10) Praegu nimetatakse seda "Freundschaftshammeks.
See urna olevat von Harpe arvates püstitatud a. 1783. paiku. 1824 olid Engelhardid müünud juba mõisa ühele kindral Harpele. Viimase abikaasa mälestisena püsib senini mõisa aias väike monument graniidist ja kannab päälkirja Die weilande Frau/ Generalin/Chenriette von Harpe/ geb. von Brewern 1772/ gest. 1855. |
| Tööprotsess |
| IDkood (Koobas) |
17265 |
| Sisestaja |
Ülle Niin |
| Sisestuskuupäev |
22.05.2003 |
| Kontrollija |
Eve Valper |
| Lisatud |
20.06.2012 17:31 |
| Viimati muudetud |
07.06.2016 17:00 |
| Andmed Kivikeses |
| Säiliku viide |
|
| Säilik |
|
| Pala |
|
