Teade
| Arhiiviandmed | |||||||
| Viide | EKLA, f 199, m 40, l 1 | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | EKLA F 199, m 40, l 1/3 < Koeru khk. - Linda Vilmre (1929) | ||||||
| Viite osad | Kogu:EKLA, f 199Köide:m 40LK1:1LK2:Pala: | ||||||
| Kogumisaasta(d) | 1929 | ||||||
| Kogujad |
|
||||||
| Pala kogumiskoht | Järvamaa, Koeru |
||||||
| Teksti sisu | |||||||
| Objekti liik | kirik | ||||||
| Jututüüp | Koeru kirikust | ||||||
| Pärimuskohad | |||||||
| Koht 1 | |||||||
| Objekti nimetus | Koeru kirik | ||||||
| Vana maakond | Järvamaa | ||||||
| Kihelkond | Koeru | ||||||
| Vana vald | Koeru | ||||||
| Vana küla | Koeru | ||||||
| ERA kood | Koe_Koeru_01 Koe001 | ||||||
| Uus maakond | Järva maakond | ||||||
| Uus vald | Koeru vald | ||||||
| Tekst | |||||||
| Koeru kirik. Koeru kihelkonnas säilind asjalisist mälestusist tuleks nimetada esimesel kohal Koeru kirikut, vanemais teadetes ka Koikera, Koikel nimetatud. Rahva suus säilind teadete põhjal ei olevat Koeru kirikut ehitatudki, vaid see leitud tervena hiigla suure metsa seest. Traditsiooni aluseks on nähtavasti aeg, kus kirik mahajäätud oli, kas põlemise või mõne sõjarüüstangu tagajärjel, ja siis uuesti parandati. Metskits jooksnud jahikoerte tagaaetuna kirikusse ja nii leitudki kirik. Sellest tulevatki Koeru nimetus (Söörd). Teine variatsioon räägib, et kirikusse olnud suletud jahikoerad. Nende haukumise peale leitud kirik (Kurg). Koeru nimetuse tekkimist seletatakse veel, et see tulnud sõnast koi, kuna kirikut leides olnud see koirohtu täis kasvanud (Pajopuu). Kirik on gootistiilne ja selle ehitamise ajaks arvab H.J. Kjellin olevat 1300-1310a. Ehitusmaterjalina on tarvitatud punakat lubjakivi ja sinna vahele müüritud vähemaid kraniidikive. Kirik ei ole säilind oma ürgelisel kujul, selle põhiplaani on muudetud mitmete juurdeehitiste kaudu, ja kirik ise on kannatanud sõdade ja tulekahjude läbi. Esialgne kiriku põhiplaan on olnud piklik nelinurkne pikihoone ja selle idapoolses otsas asuv vähe kitsam sirgelõpuline koor. Hilisemad juurdeehitised on kiriku läänepoolses otsas asuv torn (mitmesuguste ehitustehniliste ja stiililiste kaalutluste põhjal tõestab J.H. Kjellin, et torn ei või olla ürgeline ehitis), käärkamber eesruumiga, mis asub koori põhjapoolsel küljel ja eeskoda samuti kiriku põhjapoolsel küljel. Kiriku kroonika teadete järgi on a. 1703, õpetaja Arnold v. Huseni ajal, venelased põletand enne kirikumõisa, siis süüdand kiriku. Sel korral põlenud ära kiriku katus ja torn. Mõne aasta pärast on tehtud kirikule hädaabinõuna õlgedest katus, kuna torn jäi kaitseta. Alles 1721 a. parandati torn. 1729 a. tegi ehitusmeister Lischner kirikule uue katuse. 1803 a. kinkis kindral Karl v. Knorring 300 rbl. kiriku seest valgendamiseks, väljast krohvimiseks ja käärkambri korda seadmiseks. Kuid viimane tehti nii halvasti, et suure vihma puhul kukkus sisse. 1849 a. tehti kirikule uus sindlist katus. 1851 a valgendati kirikut seest ja tehti tornile uus kiiver. 1883 a. ehitati kirikusse puust väärid, mille tõttu oli tarvis pikendada aknaid allapoole, kuna kirik oleks jäänud muidu pimedaks. 1888 a. parandatakse jälle kiriku torni. Käesoleva aastakümne algul tehti kirikule uus plekist katus, kuna koorile, eeskojale ja käärkambrile jäid vanad sindlist katused. |
|||||||
| Redigeeritud tekst | |||||||
| Koeru kirik. Koeru kihelkonnas säilind asjalisist mälestusist tuleks nimetada esimesel kohal Koeru kirikut, vanemais teadetes ka Koikera, Koikel nimetatud. Rahva suus säilind teadete põhjal ei olevat Koeru kirikut ehitatudki, vaid see leitud tervena hiigla suure metsa seest. Traditsiooni aluseks on nähtavasti aeg, kus kirik mahajäätud oli, kas põlemise või mõne sõjarüüstangu tagajärjel, ja siis uuesti parandati. Metskits jooksnud jahikoerte tagaaetuna kirikusse ja nii leitudki kirik. Sellest tulevatki Koeru nimetus. Teine variatsioon räägib, et kirikusse olnud suletud jahikoerad. Nende haukumise peale leitud kirik. Koeru nimetuse tekkimist seletatakse veel, et see tulnud sõnast koi, kuna kirikut leides olnud see koirohtu täis kasvanud. Kirik on gootistiilne ja selle ehitamise ajaks arvab H.J. Kjellin olevat 1300-1310a. Ehitusmaterjalina on tarvitatud punakat lubjakivi ja sinna vahele müüritud vähemaid kraniidikive. Kirik ei ole säilind oma ürgelisel kujul, selle põhiplaani on muudetud mitmete juurdeehitiste kaudu, ja kirik ise on kannatanud sõdade ja tulekahjude läbi. Esialgne kiriku põhiplaan on olnud piklik nelinurkne pikihoone ja selle idapoolses otsas asuv vähe kitsam sirgelõpuline koor. Hilisemad juurdeehitised on kiriku läänepoolses otsas asuv torn (mitmesuguste ehitustehniliste ja stiililiste kaalutluste põhjal tõestab J.H. Kjellin, et torn ei või olla ürgeline ehitis), käärkamber eesruumiga, mis asub koori põhjapoolsel küljel ja eeskoda samuti kiriku põhjapoolsel küljel. Kiriku kroonika teadete järgi on a. 1703, õpetaja Arnold v. Huseni ajal, venelased põletand enne kirikumõisa, siis süüdand kiriku. Sel korral põlenud ära kiriku katus ja torn. Mõne aasta pärast on tehtud kirikule hädaabinõuna õlgedest katus, kuna torn jäi kaitseta. Alles 1721 a. parandati torn. 1729 a. tegi ehitusmeister Lischner kirikule uue katuse. 1803 a. kinkis kindral Karl v. Knorring 300 rbl. kiriku seest valgendamiseks, väljast krohvimiseks ja käärkambri korda seadmiseks. Kuid viimane tehti nii halvasti, et suure vihma puhul kukkus sisse. 1849 a. tehti kirikule uus sindlist katus. 1851 a valgendati kirikut seest ja tehti tornile uus kiiver. 1883 a. ehitati kirikusse puust väärid, mille tõttu oli tarvis pikendada aknaid allapoole, kuna kirik oleks jäänud muidu pimedaks. 1888 a. parandatakse jälle kiriku torni. Käesoleva aastakümne algul tehti kirikule uus plekist katus, kuna koorile, eeskojale ja käärkambrile jäid vanad sindlist katused. |
|||||||
| Lisaandmed | |||||||
| Tekstimärkus | sulgudes informandi nimi; katkend pikemast tekstist | ||||||
| Tööprotsess | |||||||
| IDkood (Koobas) | 17163 | ||||||
| Sisestaja | Mihkel Samarüütel | ||||||
| Sisestuskuupäev | 16.05.2003 | ||||||
| Lisatud | 20.06.2012 17:31 | ||||||
| Viimati muudetud | 15.04.2013 00:22 | ||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||
| Säiliku viide | |||||||
| Säilik | |||||||
| Pala | |||||||