Teade
| Arhiiviandmed | |||||||
| Viide | EKLA, f 200, m 11:1, l 9/10 (1) | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | EKLA F 200, M 11: 1, 9/10 (1) < Peetri khk | ||||||
| Viite osad | Kogu:EKLA, f 200Köide:m 11:1LK1:9LK2:10Pala:1 | ||||||
| Kogumisaasta(d) | 1929 | ||||||
| Kogujad |
|
||||||
| Pala kogumiskoht | Järvamaa, Peetri |
||||||
| Teksti sisu | |||||||
| Objekti liik | lahingupaik, linnamägi, soo/raba, jõgi, maastik | ||||||
| Žanr | andm, muist | ||||||
| Jututüüp | Peetri kihelkonna topograafiast - mõisad, jõed, sood jne; Väike-Kareda külas lahingukoht - kirjandusest?; Peetri kiriku all olnud järv | ||||||
| Pärimuskohad | |||||||
| Koht 1 | |||||||
| Objekti nimetus | Väike-Kareda küla lahingukoht, järve ase Peetri kirikust Paideni, Merja linnamägi | ||||||
| Vana maakond | Järvamaa | ||||||
| Kihelkond | Peetri | ||||||
| Vana küla | Väike-Kareda | ||||||
| ERA kood | Pee002? Pee018? | ||||||
| Uus maakond | Järva maakond | ||||||
| Märkus | uus vald: Kareda, Koigi | ||||||
| Tekst | |||||||
| Peetri kihelkonna topograafiast. Kihelkonna maapind on üldiselt suurimate mägede ja orgudeta - tasana. Kodasema ja Esna mõisatest ja Ammuta külast kuni Silmsi, Koigi ja Kareda mõisateni on ilus lage tasane ning Eestimaa kohta väga viljakas maa. Mitte ainult Järvamaal, vaid üks viljakamaid kohti kogu Eestis. Ainult kagu ja loodepoolseis otsis on suuremad sood ja rabad. Loode pool kihelkonna nurgas Peetri kirikust Öötla, Vodja, Mäo ja Palu mõisate vaheline maa on kaunis soine, paiguti tüma sambla soo ja raba. Siiski asub sool ümbersõõri heinamaa ala kuna keskel viljatu soo. Kagu pool algavad sood juba Köisi ja Silmsi mõisate all, need laugevad Päinurme mõisa juures ühte Põltsamaa jõe rabadega ning ulatavad kuni Virtsjärveni katkestatuna ainult Põltsamaa linna juures. Suurem jõgi kihelkonnas on Põltsamaa jõgi, mis Päinurme mõisa juures on kihelkonna piiriks. Üks väiksem jõgi või ojake on Esna ja Vodja rabades, mis siirdub Paide alla. Järvesid ei ole ühtegi. Vanarahvas teab kõnelda, et kunagi on ulatunud järv Peetri kiriku alt Paide linnani asendades kogu eelmainitud loodepoolse rabamaaala. Traditsioonist või legendidest ei ole Peetri kihelkond rikas. Olgugi et kihelkonda kuni 1916 a. ei lõiganud ükski raudtee ega asunud ta lähedal linnu, on rahva vaba fantaasia nagu kuivanud. See tähendab kultuur ei ole olnud rahvaluule tekkimisel takistuseks, vaid seda on vist masendanud looduslised tingimused: ühetasane, õieti monotoonselt mõjuv maapind. V. Kareda külast kõneldakse kui endisest lahingu platsist, kuid see teade on ammutatud kindlasti juba kirjandusest (Läti Hindreku kroonikast). Linnamägesid ses kihelkonnas sõna otseses mõttes ei ole. Seda ei ole võimaldanudki loodusliku maapinna ühetaolisus. Kõige enam võis leiduda siin vanal ajal kummagis kihelkonnanurgas asuvates soodes paokohti, kuid nendest pole säilunud traditsiooni. Linnamägi on selle piirkonna jaoks asunud Vaali mõisa maa peal Koeru kihelk. Paaril kohal teabki rahvas kõnelda vanu sõjajälgi, kuid need leiavad käsituse omal kohal. |
|||||||
| Lisaandmed | |||||||
| Kirjandus | Läti Hendriku Liivimaa kroonika | ||||||
| Sisu kommentaar | ka Koeru | ||||||
| Tööprotsess | |||||||
| IDkood (Koobas) | 17155 | ||||||
| Sisestaja | Ülle Niin | ||||||
| Sisestuskuupäev | 16.05.2003 | ||||||
| Lisatud | 20.06.2012 17:31 | ||||||
| Viimati muudetud | 01.11.2017 12:34 | ||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||
| Säiliku viide | |||||||
| Säilik | |||||||
| Pala | |||||||