Kui Karl 12 väed Laiusel talvitasid, siis osa vägesi oli Järvamaal ja arvatavasti Purdis. Sel ajal oli Jägala jõel 2 algust. Üks hakkas Kihmelt ja teine Roosna Alliku hallikatest. Et sõdurid külapeale ulama ei läheks, pani kuningas sõdurid jõge kaevama. Pärnu jõe tõeline algus on Keiksaare jõgi. Kust Purdi jõgi peaegu läheb, olevat olnud mingi oja, seda laskis kuningas süvendada ja tegi tammi ette, et vesi enam Jägalasse ei lähe. Sinna "Kunga tammile" oli ta ise tamme istutanud. Need tammed on praegugi alles, aga kes seda ütleb, et need just kuninga istutatud on. Praegu on jälle "Kuninga tamm" maas, sest "Pärnu-Jägala" kanal võtab üle poole veest ära, aga pisut läheb ikka Purdi poole ka, aga voolamist küll pole ja küllap Pärnu jõe alguseks jääb jälle Keiksaare jõgi. Keiksaare jõel polegi õiget algust, sest Purdi härra ja Eivere härra mängind kaarte. Purdi härra kaotand kogu aja, lõpuks mängid Ussisoo järve peale, Purdi härra kaotas jälle. Purdi härra võtnud saarlased kraavi kaevama. Kraav algab Purdi mõisa alt heinamaadelt, läheb läbi Sõmeru alt, just meie heinamaalt läbib vana jõe, mis peale "Kuninga tammi" hakkas kuivama, ainult vana jõe kael, mis on meie heinamaa, oli enne suurt kraavi mäda jõgi, millel sai heina teha ainult laudade pealt. Praegu on veel vana jõe augud. Kui 50date aastate lõpus 2 basseini kaevati siiapoole vana jõe tammi, tõmbas vanajõe pealse nii kuivaks, et polnud üldse tarvis heina vees teha.
Sõmeru alt läheb kraav Pujatu alla, sealt edasi Ussisoo rabas maantee alt läbi, teeb ringi ümber Ussisoo järve ja seal kusagil on ka Keiksaare jõe algus, millesse kraav suubub. Kui esimene vesi läks Ussisoo järvest, pani härra pudeli vette Eivere härrale: "Võta oma järv vastu." (---) |
