Teade
| Arhiiviandmed | |||||||||||||||
| Viide | EFA I 75, 43 | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | |||||||||||||||
| Viite osad | Kogu:EFA IKöide:75LK1:43LK2:Pala: | ||||||||||||||
| Kogumisaasta(d) | 2002 | ||||||||||||||
| Esitajad |
|
||||||||||||||
| Kogujad |
|
||||||||||||||
| Teksti sisu | |||||||||||||||
| Objekti liik | mõis | ||||||||||||||
| Žanr | muist, aj, üh | ||||||||||||||
| Jututüüp | Naised Albu mõisa krahvi imetamas | ||||||||||||||
| Pärimuskohad | |||||||||||||||
| Koht 1 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Albu mõis | ||||||||||||||
| Vana maakond | Järvamaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Järva-Madise | ||||||||||||||
| Vana vald | Albu | ||||||||||||||
| Vana küla | Albu | ||||||||||||||
| ERA kood | JMd007 | ||||||||||||||
| Uus maakond | Järva maakond | ||||||||||||||
| Uus vald | Albu vald | ||||||||||||||
| Uus küla | Albu | ||||||||||||||
| Tekst | |||||||||||||||
| Kui naised krahvi imetasid Albu mõis on vanimaid Järvamaal. Sellest on teateid juba 1282. aastast. Mõis vahetas mitmeid peremehi kuni 1714.aastal Venemaa keiser Peeter I selle Gustav Otto v. Douglasile kinkis. Viimane sündis 1687. aastal Stockholmis, pärinedes ühest tähtsast Soti aadli perekonnast. Tema vanaisa oli Rootsimaale elama tulnud ja seal krahvitiitli välja teeninud. Otto Douglas astus varakult sõjaväkke ja teenis Rootsi kuninga Karl XII ihukaitseväes. Poltaava lahingus langes ta venelaste kätte vangi ja mõningate teenete eest võttis Peeter I ta teenistusse ja hiljem annetas talle Albu mõisa. Vanemas eas jäänud krahv tõbiseks ja ükski kaasaegne arst pole osanud haigusele nime anda. Viimases hädas käinud ta Tallinnas ühe saksasoost targa juures. Too öelnud, et kui ta end emapiimaga toidab võib terveks saada ja üle saja aasta elada. Koju tulles lasknud krahv Albus kõigile imetavatele emadele range käsu anda, et nad kordamööda peavad mõisa tulema. Vanamehe juures käimine muutunud naistele aga väga vastikuks. Viimaks pidanud naised nõu kuidas krahvi vastu mässu tõsta. Seal astunud ette keegi tüsedama kasvuga tugev naine - Mari ja lubanud oma kaaskannatajad sellest julmast orjusest vabastada. Nii sündinudki. Kui imetamise aeg Marini jõudnud, läinud ta mõisa kindla kavatsusega, mille jätnud aga enda teada. Mis seal täpselt toimus, selle kohta andmed puuduvad. Arvatavasti lämmatas Mari rinnaga või kägistas kätega julma talunaiste piinaja. Kui ta toast lahkunud öelnud ta esimesele vastutulijale, et krahvihärra ajanud endale piima hingekurku ja hakanud läkastama. Kui vanaproua seda kuulnud ja tuppa jooksnud olnud krahv juba surnud. Mari antud kohtu alla. Kohtus seletanud kaebealune, et tema pole krahvi surmas süüdi. Vanahärra ajanud ise endale piima kurku ja jäänud temast köhima. Krahvi surmast saanud alles külas kuulda. Kohus mõistnud Marile 25 hoopi vitsu selle eest, et ta krahvi hooletult imetanud. Pärast seda ei olevat Järvamaa mõisates enam võetud talunaisi ka laste juurde ammedeks. Kõik see juhtunud 1774. aastal. Krahvi põrm maetud kusagile Tallinnas. Eeltoodu jutustas mulle Tammsaare muuseumi töötaja A. Sööt möödunud sajandi 70nendatel aastatel. |
|||||||||||||||
| Lisaandmed | |||||||||||||||
| Sisu kommentaar | hea? | ||||||||||||||
| Tööprotsess | |||||||||||||||
| IDkood (Koobas) | 16901 | ||||||||||||||
| Sisestaja | Mihkel Samarüütel | ||||||||||||||
| Sisestuskuupäev | 22.04.2003 | ||||||||||||||
| Kontrollija | Valdo Valper | ||||||||||||||
| Kontrollimiskuupäev | 25.04.2003 | ||||||||||||||
| Lisatud | 20.06.2012 17:29 | ||||||||||||||
| Viimati muudetud | 14.04.2013 20:35 | ||||||||||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||||||||||
| Säiliku viide | EFA I 75 | ||||||||||||||
| Säilik | |||||||||||||||
| Pala | |||||||||||||||