NEITSI JÄRV.
Ambla kihelkonnas Jäneda metsas on veikene järv, mida \\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\"neitsi jarveks \\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\"hüitakse. Seal lähekorras Kukevere maa peal on teine järvekene. Mõlemate vahel käib näkkide tee. Kes pärast päevalooja selle tee peale juhtunud, näinud ikka midagi ime asja. Korra juhtunud keegi jahimees õhtu hilja neitsi järve ligidale ja näeb seal iseäralist imet: Veike saarekene järve sees saanud tuulest edasi=tagasi aetud. Saare kalda peal istus aga ilus näki neitsi, kes ennast pesi. Tal olivad väga suured nisad. Kui ta neist ühe pestud sai, viskas selle üle õla ja hakkas siis teist pesema. Jahimees lasi teda tinast kuuliga, aga näkk ei pannud seda tähelegi. Siis leikas ta vesti eest ühe õbe nööbi, pani püssi ja laskis sellega. Kohe kargas näki neiu saare kalda pealt vette ja kisendas: lase veel, lase veel! Kui jahimees ümber pööras ja kojupoole tahtis minema hakata, näeb ta korraga enese ees päratuma toreda maja. Kui ta seda alles imeks pannes vahtis, tuli üks kenas riides noormees tema juure ja ütles: Tule sisse! Jahimees ei oleks sisse minna usaldanudki, aga poolkaudu vastu tahtmist kandsivad jalad teda toredasse saali. Väga kenaste ehitatud meeste ja naiste rahvast oli palju saalis, kes üksteisega lahkeste juttu ajasivad. Kesk saali seisis uhkeste kaetud söögi laud, kõige parema roogadega. Noorisand ütles jahimehe vasta: Hakka aga nüid kohe sööma! Jlma tahtmata istus jahimees laua taha ja võttis sepiku tüki kätte. Ta murdis selle pooleks ja ütles, nagu see kodu alati ta pruuk oli: Eesuke jätka! Kohe selle peale sündis kange pragin ja jahimees kukkus kohkudes toolilt maha. Kui ta ümber vaatas, siis nägi et uhke maja kõigega mis seal sees kadunud oli ja ta tee ääres tuttavas kruusi augus külleli oli. Sepiku tüki tundis ta aga näpu vahele olevat jäenud; vaatab seda ligemalt kuivanud hobuse no\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\'nn, teine pool teise näpu vahel! |
