Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide H I 9, 807/9 (161)
Täisviide
Viite osad Kogu:H IKöide:9LK1:807LK2:809Pala:161
Kogumisaasta(d) 1896, 1898
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Anton Suurkask
Teksti sisu
Objekti liik jõgi, mägi, klooster, mets, veski
Jututüüp Klooster Sännas, Liivaku mägi, Kirikuniit
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Kloostri ase
Vana maakond Võrumaa
Kihelkond Rõuge
Vana vald Sänna
Vana küla Sänna
Täpsem asukoht Pärli jõe kaldal
Uus küla Sänna
Tekst
H I 9, 807/9 (161)
(joonis, kaart lk 807)

Kloostri ase Sännas.

Rõuge kihelkonnas Sänna mõisa krundis on üks mets, Pärli jõe ligidal oru kaldal, mida Liivaku paluks saab nimetatud. Nõnda sama kutsuvad nad ka seda mäge või oru kallast Liivaku mäeks. - Otse Pärli jõe kaldal, sääl kus mäe kallas libamisi alla vajub, on üks telliskivide prügi ja lubja puru varem olemas, nagu ülemal poolne joonestus seda kujutab. Rahvas jutustab küll, et sääl olla vanal ajal üks katoliku usu kirik olnud, nagu selle varemete kõrval ühe heinamaa nimi \\\"Kiriku niit\\\" veel tõestavat, aga siiski näitab see laialine varem et ta kirikuks täitsa passimata on. Aga ma arvan, selle varema plaanliku välja nägemise tõttu, et see saab üks kloostri ase olema. - Vastu jõge on kloostri peahoone ase tunda, kust vahe seinade müüride alused läbi käivad, mis näitab, et see hoone ei võinud mitte kirik, vaid maja olla. Kirik võis küll kloostris - iseenesest mõista - ka muidugi olla, millest siis jõe äärsele heinamaale \\\"Kiriku niidu\\\" nime on tulnud. Inimesed teavad küll ka jutustada, et Sännas olevat vanal ajal üks klooster olnud, aga kus kohal ta täieste seisnud on seda ei tea keegi. Minu leidmise ja läbi katsumise järele saab ta aga seesama olema, millest plaan teise külje pääl näitust annab. - Pääle selle on Sännas küll kirik ka olnud (katoliku), milleks praegust Sänna mõisa vesi vesket, mis mõisa üks verst kaugel Pärli jõe pääl on, peetakse. Selle veskil on küll väga paksud müirid, mis näitab et see üks vana ehitus saab olema, ka ehitus ise näitab kiriku plaaniline välja. See kirik olevat Poola valitsuse ajal asutatud ja kui katoliku usk meie maalt kadunud ja Luteri usk vastu võetud, siis jäenud see kirik kõrvaliseks hooneks ja viimaks säetud sinna mõisa vesiveski sisse, mis praeguste veel on. - See koht sääl jõe ääres on väga passiv kloostri paik, sellepärast juba et teda ühest küllest jõgi sisse piirab. - Nagu näha, on sellel kloostri õuel ka müir ümber olnud, mille jätised ma maa seest leidsin, aga see hoov on ka hästi suur olnud. Ka on keset hoovi üks suur hallikas, mis hästi vett välja kihutab ja nagu madal maa selle hallika ümber näitab, on sääl allika vee läbi üks tiik olnud üles paisutatud, sest sarnase kõrge mäe kalda pääl ei või ilma hallikata tiiki vett saada. - Kloostri päähoone lähedal on üks neljakandiline hoone või torni alus, kus keller näikse põhjas olema. Kloostri õue on üleni kõik auka ja künkaid täis, milledest aru ei või saada, mis otstarbeks sarnased augud ja künkad kaevetud on, kas on sinna vahest surnuid maetud. Aga ka see põhjus ei või nagu täieline olla, sest nimetatud augud ja künkad ei näe mitte nõnda moodu välja kui haua lohud harilikult näevad. - Kloostri hoovi päälne on telliskivide puru üleni täis ja mitmed kõrgemad savised asemed näitavad, et sääl ka puu majasid on olnud. - Nii hästi kloostri ase, kui ka hoovi päälne, on üleni metsa all. - Ma usun kindlaste, et see koht ei või mitte muu kui ainult kloostri ase olla.
Lisaandmed
Tekstimärkus joonis, kaart lk 807
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 16751
Sisestaja Mihkel Samarüütel
Sisestuskuupäev 23.03.2003
Lisatud 20.06.2012 17:28
Viimati muudetud 08.08.2013 14:58
Andmed Kivikeses
Säiliku viide H I 9
Säilik ERA-11150-58973-35146
Pala ERA-13219-53903-77586