Kuusalu kirik pühitseb iga aasta Lauritsa päeval oma nime või alustuse päeva. - Üks vana 80 aastane naesterahvas jutustab et tema ema ema ajal on tahetud Lauritsa päeva püha ära kautada. Kiriku uksed pandud selle päeval lukku, inimesed mõisades aetud tööle, kellelegi põle püha antud. Neid inimesi kes kodus taludes elanud, on tähendatud päeval kiriku juurde palju kogunud, aga põle saanud kiriku sest kiriku uksed olnud lukus.
Rahvas kuulnud: Kolga mõisas on ikka kui kiriku kellad löönud, läinud ka siis sinna, aga ei midagi, rahvas (töölised) leikanud aga põllul rukid ja teinud mis igaühele ette olnud antud. Siis kuulnud jällegi rahvas et kiriku pool kellad löönud ja läinud ka kiriku juure tagasi. Kirik olnud ikkagi kinni, rahvas ootanud ikka kiriku uste lahti tegemist ja seisnud kiriku juures. - Keskpäeva ajal on tõusnud siis suur must pilv üles, müristand, välku löönud ja põletanud kõik Kolga mõisa rukid tuhaks. Siis saanud mõisa härra aru et sell päeval ei tohi tööd teha, vaid peab püha pidama. Saatnud ka siis peale seda töörahva kiriku juure kui teised ammugi enne kiriku uste lahti tegemist oodanud. Tehtud ka siis sell samal päeval kiriku uksed lahti ja peetud jumalateenistust. Pärast seda ei ole enam katsutud Lauritsa päeva püha keegi Kuusalu kihelkonna mõisnik ära keelata, vaid igal pool peetakse püha. |
