| See oli sis kui ma veel noor olin, 22 aastane, läksin Metslasse sinna ja sis seal kahe talu vahepeenram peal oli üks nisukene paekivi...pea inimese pikkune ja no kõik seal vanad inimesed hüüdsid seda pruutkiviks, et see on pruutkivi. Et vanasti käind sialt tie Ramma ja Metsla vahel ja...ja sis kaks pulmasaed on seal vastamisi sõitnu. Enne old vanasti neil peiupoistel niuksed mõõgad ja sis old niuksed kohe, mis tied lahti teevat kui kuskilt tie kinni on. No aga kaks pulmasaed läind vastamisi ja...ja vat kumbki ei taha teineteisele tied anda. Teised tahavad edasi minna, ei lase ja teised jälle ja...hakand sis need peiuposid seal võitlema ja hooste, noh, ruomad lõigatud mõnel katki ja.. Ja seal teine pruut hakand nutma ja öeld, et oleks jumal mind ennemasti kiviks või kännuks loond kui ma nüüd seda hirmust asja pean nägema ja et siis on tema jäändki sinna kiviks ja...ja see kivi oli siis seal, kui mina sinna alles läksin ja...ja..noh sis oli sis nisuke jutt ka, et..et ükskord üks ond viind omale sinna rehe ahju suu alla paeks..nagu seal ahju suul on niuksed kivid on... jah-ja tema näidvat jälle unes, et ma ei või seal olla, et mu pärled sulavad ära...no i sie viind tagasi sinna. Hiljem üks viind omale jälle.. pand.. maja nurga alla taht panna...või panda...hakand omale maja ehitama..ja juba jälle näind unes, et ma ei või seal olla, et minu pärled sul.. või mitte, mu rinnad..vajutab mulle rinde peale. No sie viind jälle tagasi, aga nüid hiljem, sie oli sel ajal, kui ma sial olin, siis seal üks ehitas maja ja sie on sis ta puruks tagund ja pand oma vundamendi sisse ja nüüd seda kivi enam ei ole...jah. |
