Kust Põlva kiriku nimi sai?
Kui vanal ajal on kirik üles ehitatud, siis ei ole sellel kirikul esialgul ühtegi kindlat nime pantud, vaid nimepanemine sündinud järgmiselt. Saanud kirik üles ehitatud, nõnda öeldud katukse alla, siis aetud terve kihelkonna rahvas selle uue kiriku juurde kokku ja küsitud: \"Kes tahab kiriku võtmaid kanda?\" Kui mõni inimene on olnud, kes selle küsimise tähendusest pole arusaanud, siis olnud sellel muidugi suur lust kiriku võtma kandjaks hakata, nagu ta seda vähemalt ise on mõtlenud. See inimene, olgu ta meeste- või ka naesterahvas, võetud aga kinni ja müiritud kiriku seina sisse, põhjuseks - et kirik seisma jäeks. - Üks väikene auk aga jäetud müiri sisse, mille läbi, sissemüiritu käest, tihti käitud küsimas - kuidas ta oma augus nüüd on, kas püsti, istukil või põlvili, mis nüüd selle inimese viimane sõna küsijale vastata olnud, see sõna pantud siis kirikule nimeks. - Põlva kiriku müüri sisse, torni poole otsa, olnud kiriku ehitamise järele, ka üks inimene müiri sisse pantud. Iga päev käitud tema käest küsimas, kuidas ta nüüd on. Vahel vastanud ta, et nüüd püsti on, vahel et istub j.n.e. Nädala päevade pärast, kui tema käest küsitud, kuidas ta nüüd on, vastanud ta vaevalt kuuldava häälega: Põlvili.\" Kui pääle seda, teisel päeval, temalt veel küsitud, ei ole aga enam ühtegi vastust saadud, mis tunnistuseks oli, et ta surnud on. Nõnda oli siis sissemüiritud kiriku võtmekandja viimne sõna: Põlvili! ja see pantud ka sellele kirikule nimeks - natukene lõpu muutusega - Põlva. - Nõnda räägib vanarahvas Põlva kiriku nime saamisest ja tõentab, et see ka tõeste tõsi peab olema. Sisse müiritud inimese külle kondi otsad olevad ka kord müiri seest välja paistnud, mis aga nüüd enam näha ei olla sest see koht olevat lubjaga üle krohvitud. |
