Teade
| Arhiiviandmed | |||||||
| Viide | H I 9, 427/8 (16) | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | H I 9, 427/8 (16) < Rõuge khk. - Anton Suurkask (1898) | ||||||
| Viite osad | Kogu:H IKöide:9LK1:427LK2:428Pala:16 | ||||||
| Kogumisaasta(d) | 1898 | ||||||
| Kogujad |
|
||||||
| Teksti sisu | |||||||
| Objekti liik | järv, soo/raba, saar | ||||||
| Tegelased | hiid/kurat | ||||||
| Muud märksõnad | ravimine, sõda, tabu, surm | ||||||
| Žanr | uk, arh, topon, muist | ||||||
| Jututüüp | Lätimaale rännanud järvest jäänud Viitinasse alles kolm järvekest, sh Mustjärv, kus elab vanapagan. Järv nõuab ohvreid, veejooja haigestub. Luhasoos Pärlijõgi ja Peeltesaar. | ||||||
| Pärimuskohad | |||||||
| Koht 1 | |||||||
| Objekti nimetus | Pelde saar | ||||||
| Vana maakond | Võrumaa | ||||||
| Kihelkond | Rõuge | ||||||
| Vana küla | Kadõni | ||||||
| ERA kood | Rõu_Kadõni_01 | ||||||
| Uus maakond | Võru maakond | ||||||
| Uus vald | Rõuge vald | ||||||
| Uus küla | Kadõni | ||||||
| Koht 2 | |||||||
| Objekti nimetus | Pärlijõgi | ||||||
| Vana maakond | Võrumaa | ||||||
| Kihelkond | Rõuge | ||||||
| Vana küla | Sännä jt | ||||||
| ERA kood | Rõu_005 | ||||||
| Uus maakond | Võru maakond | ||||||
| Koht 3 | |||||||
| Objekti nimetus | Luhasoo | ||||||
| Vana maakond | Võrumaa | ||||||
| Kihelkond | Rõuge | ||||||
| Vana vald | Viitina | ||||||
| Vana küla | Kadõni | ||||||
| ERA kood | Rõu_003 | ||||||
| Uus maakond | Võru maakond | ||||||
| Uus vald | Rõuge vald | ||||||
| Uus küla | Kadõni | ||||||
| Koht 4 | |||||||
| Objekti nimetus | Mustjärv | ||||||
| Vana maakond | Võrumaa | ||||||
| Kihelkond | Rõuge | ||||||
| Vana vald | Viitina | ||||||
| Vana küla | Kadõni | ||||||
| ERA kood | Rõu_111 | ||||||
| Uus maakond | Võru maakond | ||||||
| Uus vald | Rõuge vald | ||||||
| Uus küla | Kadõni | ||||||
| Koht 5 | |||||||
| Objekti nimetus | Marjenburgi järv | ||||||
| Vana maakond | välismaa | ||||||
| Kihelkond | Läti | ||||||
| Tekst | |||||||
| H I 9, 427/8 (16) ENDISEST LUHASOO JÄRVEST j. n. e. Rõuge kihelk. Viitina vallas on üks suur soo, mida Luhasooks nimetakse. Rahva jutu järele olnud sääl vanal ajal üks suur järv, mis aga rahva halpuse üle pahaseks saanud ja ära Marjenburgi, Läti maale läinud. Nõnda on siis see praegune suur Marjenburgi järv säält Luhasoost pärit. Praeguse Marjenburgi järve asemel olnud sel ajal ainult üks suur madalik, mida heinamaaks on pruugitud. Sellest suurest järvest ei ole enam muud sinna Luha soosse järele jäenud, kui üks kolm järvekest, mille seast nõndanimetatud Must järv kõige suurem ja tähtsam on. Rahvas teab jutustada, et selles Mustas järves pidada vanapagan sees elutsema, sest teda olevat tihti nähtud, kui ta järve on jooksnud, iseäranis müristamise ajal, kui pikkne talle tulenoola järele on järele pildunud. Ka uppuvat sinna järve palju inimesi ära, nõnda et keegi heinaline ei julge sinna enam ujuma minna. Ei tohi selle järve vett ka juua, siis on nõnda sama surm suu ääres, nagu järgmine lugu näitab. Kord olnud heinalised luhasoos heinal, mis üsna Musta järve ligidal olnud. Poisid hakkanud Musta järve üle vaidlema, sest üks pois pole seda uskuda tahtnud, et see järve vesi võib inimest ära surmata. Vaielus läinud viimaks nii kaugele, kuni käed löödud ja uskumata pois järvest läinud vett jooma. Pois joonud ka peaaegu toobi vett ära ja hooplenud ise selle juures. Läinud aga paar minutit mööda, hakkanud poisil esiteks nägu, pärast aga kõik ihu koledaste üles paistetama, nõnda et ta poole tunni aja sees nagu paku ots olnud üles paistetanud, pikali maas veerlenud ja hirmust valu karjunud. Teised heinalised pannud hobuse kohe ette, poisi pääle ja viinud teda paari versta kaugusel elava maa=arsti= ehk targa juurde, kes poissi hakkanud arstima, nõnda et temal hirmus valu ära kadunud ja viimaks pikkamesi ka paistetus ära alanema hakkanud. Tark öelnud ka, et kui pool tundi veel oleks hiljemaks jäetud tema juurde tulema, siis oleks see pois ka tingimata pidanud surema, ilma et tema rohud enam abi anda oleks suutnud. - Sest saadik kardetakse seda järve veel õige kangeste. Ka arvatakse, et sellel järvel põhja al ei olevat, vaid et säält otse kohe allailma võib minna. - Musta järve nime on vist sellest tulnud, et see järve vesi väga must ja läbi nägemata on. - Ka jookseb sellest Luha soost üks jõekene läbi, mida Perli jõeks kutsutakse, vist on see nimi sellest tulnud, et säält jõest olla vanal ajal kallid pärlid leitud. - - - Siis on sääl Luha soos veel üks väikene künkakene, mida Pelde saareks saab kutsutud. Rahva jutt sellest pajatab seda, et sääl saarekese pääl olla põhja sõja ajal naesed käinud kangaid kudamas, kus hulk telgesid olnud onnikestes üles säetud. Ka olevat säält Pelde saarelt mitme suguseid vana aja jätisid leitud. |
|||||||
| Lisaandmed | |||||||
| Tekstimärkus | OHTOst - Merje Susi | ||||||
| Tööprotsess | |||||||
| IDkood (Koobas) | 16650 | ||||||
| Sisestaja | Mihkel Samarüütel | ||||||
| Sisestuskuupäev | 04.03.2003 | ||||||
| Kontrollija | Ülle Niin | ||||||
| Kontrollimiskuupäev | 25.03.2003 | ||||||
| Lisatud | 20.06.2012 17:27 | ||||||
| Viimati muudetud | 07.08.2013 17:33 | ||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||
| Säiliku viide | H I 9 | ||||||
| Säilik | ERA-11150-58973-35146 | ||||||
| Pala | ERA-13218-63230-49549 | ||||||