Teade
| Arhiiviandmed | |||||||
| Viide | H I 9, 591/3 (72) | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | H I 9, 591/3 (72) < Põlva khk. - Anton Suurkask (1898) | ||||||
| Viite osad | Kogu:H IKöide:9LK1:591LK2:593Pala:72 | ||||||
| Kogumisaasta(d) | 1898 | ||||||
| Kogujad |
|
||||||
| Pala kogumiskoht | Võrumaa, Põlva |
||||||
| Teksti sisu | |||||||
| Objekti liik | järv, soo/raba | ||||||
| Tegelased | isik | ||||||
| Muud märksõnad | tabu | ||||||
| Žanr | muist | ||||||
| Jututüüp | Vagula ja Vardjajärve liikumine ühest kohast teise | ||||||
| Pärimuskohad | |||||||
| Koht 1 | |||||||
| Objekti nimetus | Koiola järv | ||||||
| Vana maakond | Võrumaa | ||||||
| Kihelkond | Põlva | ||||||
| Vana küla | Vana-Koiola | ||||||
| Uus maakond | Põlva maakond | ||||||
| Uus vald | Põlva vald | ||||||
| Uus küla | Vana-Koiola | ||||||
| Koht 2 | |||||||
| Objekti nimetus | Vardja järv | ||||||
| Vana maakond | Võrumaa | ||||||
| Kihelkond | Põlva | ||||||
| Vana küla | Pragi | ||||||
| Uus maakond | Põlva maakond | ||||||
| Uus vald | Põlva vald | ||||||
| Uus küla | Pragi/Vardja | ||||||
| Koht 3 | |||||||
| Objekti nimetus | Vagula järv | ||||||
| Vana maakond | Võrumaa | ||||||
| Kihelkond | Rõuge | ||||||
| Vana küla | Vagula | ||||||
| Täpsem asukoht | suurem osa järvest tegelikult Urvaste khk-s | ||||||
| ERA kood | Rõu_001 | ||||||
| Uus maakond | Võru maakond | ||||||
| Uus vald | Võru vald | ||||||
| Uus küla | Vagula | ||||||
| Koht 4 | |||||||
| Objekti nimetus | Pukaste mets, Änksoo | ||||||
| Vana maakond | Võrumaa | ||||||
| Kihelkond | Rõuge | ||||||
| Tekst | |||||||
| H I 9, 591/3 (72) JÄRVEDE ÜHEST KOHAST TEISE MINEK. Vanal ajal, kui taeevalised alles maa pääl käinud, läinud ühte tihti järvesid siit ja säält ära teise kohta. Niisugusid järvede ära minemisi tuleb kõige rohkem Võrumaal ette ja iseäranis Tartu pool Võrut. See sagedane järvede ära mineku jutt Võrumaal, saab küll ka sellest oma osa mõjudust, et Võrumaa väga rohkeste järvede ja järvekestega kaunistatud on. - Kui põhja ehk õhtu pool Eestlaste maal järve ära minekust juttu kuuldub, siis on järve ära mineku põhjuseks üleüldiselt ikka see jutt, et järvel sellepärast paha meel saanud ja ära on läinud, miks keegi on julgenud teda miski suguse mustuse ehk halvaks saanud asjade sisse ajamisega roojastada. Ta hoiatanud küll esimesel enese roojastamise korral, aga kui see mitte pole aitanud ja veel roojastamist ette tulnud, siis läinud ta ära ja jäenud tema asemele muda lomp, kuhu küll mõne sisse natukene aega pidi kogunend, aga juua pole see inimestele enam kõlbanud, sest et see väga kibe ja mudane olnud. Võrumaal tuleb aga järvede ära minek enamiste ikka sellepärast ette, et järvele pole mingisugust nime tema ligidal elavate inimeste poolest pantud. Ootanud sagedaste mõni järv ka kaua aega, kas inimesed temale nime panevad, aga kui ikka nime temale pole pantud, siis lõpenud ükskord ka järve kannatus ja ta läinud kusagile niisuguse koha pääle, kus inimesed temale nime on pannud, - Paar jutukest järve äraminekust. Pukaste metsas olnud vanal üks üsna suur järv, kellel mitte mingisugust nime pole olnud. Järv ootanud küll kaua et kas inimesed temale mitte mõnda nime ei paneks, aga kui seda ometi pole sündinud, läinud järv ühel ilusal selgel hommikul minema ja vajunud nagu mustentav äikese pilv Võru poole. Kui ta ligi Võru linna jõudnud, laskunud ta ühe lageda heinamaa pääle maha. Sääl saanud ta inimeste käest omale Vagola järv nimeks. Et sääl, nime oli saanud, ei ole ta ka enam edasi läinud, vaid jäenud kuni täna päevani Võru linna juurde. Pragi mõisa ligidal, nõnda nimetatud Änk soos, on üks järve jupikas, mida Vardja järveks kutsutakse. See järv aga näikse vanal ajal hästi pikk olema olnud, sest kitsas mädasoo riba läheb kuni Pragi mõisani. - Rahva jutt sellest on nõnda: Kord vanal ajal, kui Pragi mõisat veel pole olnud, seisnud selle asemel üks küla, mida Vardja külaks kutsutud. Eelnimetatud järve ots käinud just selle küla alla, mille pärast küla rahvas seda järve otsa hakkanud Vardja järveks kutsuma, kuna tagumine suurem järve osa kõik ilma nimeta olnud. See jagu järve, mis ilma nimeta olnud, vihastanud ennast kangeste selle üle et temale ei ole mingisugust nime pantud ja võtnud nõuuks ära minna. Kord hommikusel ajal, kui inimesed alles maganud, pistnud järv plehku ja läinud kuni Vana Koiula mõisani, kuhu ennast ühe madala koha pääle maha lasknud. Ta arvanud et sääl ehk ikka temale nime saab pantud. Nõnda ka olnud - järvele pantud Koiula järv nimeks et ta just mõisa al oli. Nõnda jäenud ta sinna, kuna tema endine teine ots Vardja küla alla jäenud. Ehk hiljemal ajal Vardja küla küll ära kaotatud ja selle asemele Pragi mõisa asetatud jäenud järvele ikka Vardja järve nime. |
|||||||
| Lisaandmed | |||||||
| Tekstimärkus | OHTOst - Merje Susi | ||||||
| Sisu kommentaar | ka Põlva | ||||||
| Tööprotsess | |||||||
| IDkood (Koobas) | 16636 | ||||||
| Sisestaja | Mihkel Samarüütel | ||||||
| Sisestuskuupäev | 27.02.2003 | ||||||
| Kontrollija | Ülle Niin | ||||||
| Kontrollimiskuupäev | 25.03.2003 | ||||||
| Lisatud | 20.06.2012 17:27 | ||||||
| Viimati muudetud | 08.08.2013 13:48 | ||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||
| Säiliku viide | H I 9 | ||||||
| Säilik | ERA-11150-58973-35146 | ||||||
| Pala | ERA-13219-49681-76888 | ||||||