Teade
| Arhiiviandmed | |
| Viide | H II 39, 568/73 (602) |
|---|---|
| Täisviide | H II 39, 568/73 (602) < Koeru khk. - Hans Anton Schults (1891) |
| Viite osad | Kogu:H IIKöide:39LK1:568LK2:573Pala:602 |
| Kogumisaasta(d) | 1891 |
| Pala kogumiskoht | Järvamaa, Koeru |
| Teksti sisu | |
| Objekti liik | kirik |
| Žanr | muist, aj |
| Jututüüp | Koeru kirik on metsast leitud, saanud nime koerte järgi. Rikkad peremehed teinud Rootsi ajal endale eraldi kirikupingid |
| Pärimuskohad | |
| Koht 1 | |
| Objekti nimetus | Koeru kirik |
| Vana maakond | Järvamaa |
| Kihelkond | Koeru |
| Vana küla | Koeru |
| ERA kood | Koe_Koeru_01 Koe001 |
| Uus maakond | Järva maakond |
| Uus vald | Koeru vald |
| Tekst | |
| Koeru kiriku lugu. Kui raud=riide mehed vanal aal, kõik Järva moa on ära riisund, ja külad ära põletand, ja on endille, Paide linna, suure \"kibi=küla\", või lossi, ülesse ehitand, (sest enne on talu poiad, lossisi, \"Kibi=külaks\" hüind. Siis hakkatud, mäda moad, kirikuid ehitatama. Kis veel on, püha metsa pidand, ehk on püha metsa, läind, Jumalad paluma. See inime on kohe kinni võetud, ja ära hukkatud, kui aga teda on kätte soadud. Kui Koeru kirikud, on ehitama hakkatud, siis on kõik pühad metsad, lastud, maha, raiuda, ja aetud inimesi, kiriku ehitamese jaoks kiba murdma, ja vidama, ja puid, ja palka, raiuma, lubja põletama, ja liiva vidama. Inimesed soand, vihaseks, läinud, ja lõhkund, kiriku müirid maha, tap meistre, ja keppi=mehed ära. Siis tuld, jälle Paidest raud=kuue mehed välla, need käind, kõik moad läbi, ja otsind inimesi taga. Keda naad on kätte soand, selle varanduse, riisund naad kääst ära, ja viind mehed kiriku juure tööle. Kis veel külades on eland, ja põldu arind, need pidand endi, kuld ehted, ja varandused, kiriku ehitamese hiaks andma, ja siis piavad naad, teises ilmas, veel suuremad varandust soama. Siis hakkatud, Koeru kirikud, jälle uuesti ülesse ehitatama. Siis pandud, üks kehiku täis, hõbe raha, kiriku, müiri sisse, et siis ei pia, müir ära lagunema, ega maha kukkuma, ja piab see kirik, hästi kaua seisma. Kirik ehitud valmis, siis sunnitud inimesi, kirikus käima. Surnud on kõik, kiriku põranda alla maetud. Kiriku müiri kibid, on Visusti küla metsest toodud. Muru=metsa pae=murru august, ja vanast, Muru=linna vallist, mis ennemuiste on, Tüdre küla ligidal, kesk=pae=murru mäge old. Raudkuue vägi on selle linna ära põletand, ja vallid maha lõhkund, selle \"Muru=linna\" vall, elik müir, on selgest, pae kibist old ehitud. Kiriku võlvi kibid, on vankre ratta pöidade moodi välla raiutud, ja raud pussid, suu=varna pulkadeks pandud. Kõik koeru kiriku võlvi toed, ja pia võlved, on sedaviisi võlvitud. Ükskord tuld suur sõda, jälle meie moale, ja sõia mehed riisund kõik Järva moa pallaks, keegi põle jõund, nende vasta sõdida. Mõned inimesed viind, siis endi lammad, koeru kiriku, lae piale, ja viind endi kraami, ja kiriku riistad, ja roamatud, kiriku torni, ja matt torni ukse alt eest kinni. Sõia mehed, põle neid sialt ülesse leind, ega kätte soand, Nanna jäänd need inimesed, see kord elusse. Pärast kui sõda on ära läind, siis on katk ja sõda, inimesed ära tapp, ja Aruküla ase, ja Koeru kirik, old siis suure metsa sisse kasvand. Inimesi old vähä, keegi põle jõund, metsa maha raiuda. Aga aa käigul põle püisimest, inimesed hakkand jälle, kosuma ja siginema. Rahvas hakkand, Alevi peredest, metsa maha raiuma, ja põldu tegema. Mõned vanad inimesed tiand reakida, et üle mää, old enne Aruküla, ja kirik old, ja et need vanad kiriku varemed, piavad, paergu veel, sial loane põhjas, üleval olema. Sest aast old joo, piale saia oasta mööda läind, kui kirik oli metsa jäänd. Aruküla, asutud, joo metsa sisse ülesse. Ükskord läind üks Aruküla karjane, sinna loande, kus need kiriku müirid, reagitud olema. Koerad hakkand kaugel loane põhjas, aukuma. Ja üks imeline kõlin, kost sialt vasta, karjane mõeld: \"Vist va\'a karu aeva, jälle koerte ees.\" Ja läind voatama. Ja leind vanad, kiriku müirid, paksu kuusiku seest ees. Siis hakkand inimesed, metsa, kiriku juurest maha raiiuma, ja teed kiriku juure tegema. Kirik old ilma kattuseta, muud kui pallad võlved old veel üleval, siis hakkatud, kirikud uuesti ülesse ehitatama. Sel aal old Metstaguse, ja Jmmuta küla peremehed, (paergu Vaali mõisa kääs) kõige rikkamad, mehed, üle koeru kihelkonna. Ja Preedi valla peremehed, need last endille, siis, nii-sugused, ustega pingid, Koeru kiriku teha, nagu mõisnikudgi. Preedi valla peremehed, last endille, kaks pinki, meeste poole, ja kaks pinki naiste poole külge. Ja Immuta, ja Metstaguse küla mehed last endille, koa kaks pinki, meeste poole, ja kaks naiste poole. Ja need pingid on paergu, koeru kirikus alles. See on Rootsi valitsuse aal old. Sedaviisi on jälle koeru kirik jälle ülesse ehitud. Vanasti on Koeru kihelkonna nimi, Koirohu, ehk Aru=mää old. Aga kõige vanemal aal on Koeru ümmert moad, Muru=linna, moaks hüitud. Aga Vanad Koeru kiriku roamatud, on tunnistand, et Koeru kirik on enne \"Märia=Magdaleena, nimele õnnistud. Sest aast, kui koerad, selle kiriku on metsest leind, sest, aast on teda Koeruks hüidma hakkatud. #) Ühe vana mehe jütt #)Nanda ollevad Koeru kiriku õppetajad Mitt ja Mikvits, Ohuvere küla vöörmündrille, jüttustanud, Koeru kiriku nimest. Hulk vanu Koeru kiriku raamatuid olla Mikvitsa aal, ühes kiriku mõisaga ära põlend. |
|
| Redigeeritud tekst | |
| Koeru kiriku lugu. Kui raud-riide mehed vanal aal kõik Järva moa on ära riisund ja külad ära põletand ja on endille Paide linna suure kibi-küla, või lossi ülesse ehitand (sest enne on talu poiad lossisi Kibi-külaks hüind). Siis hakkatud mäda moad kirikuid ehitatama. Kis veel on püha metsa pidand ehk on püha metsa läind Jumalad paluma, see inime on kohe kinni võetud ja ära hukkatud, kui aga teda on kätte soadud. Kui Koeru kirikud on ehitama hakkatud, siis on kõik pühad metsad lastud maha raiuda ja aetud inimesi kiriku ehitamese jaoks kiba murdma ja vidama ja puid ja palka raiuma, lubja põletama ja liiva vidama. Inimesed soand vihaseks, läinud ja lõhkund kiriku müirid maha, tap meistre ja keppi-mehed ära. Siis tuld jälle Paidest raud-kuue mehed välla, need käind kõik moad läbi ja otsind inimesi taga. Keda naad on kätte soand, selle varanduse riisund naad kääst ära ja viind mehed kiriku juure tööle. Kis veel külades on eland ja põldu arind, need pidand endi kuld ehted ja varandused kiriku ehitamese hiaks andma ja siis piavad naad teises ilmas veel suuremad varandust soama. Siis hakkatud Koeru kirikud jälle uuesti ülesse ehitatama. Siis pandud üks kehiku täis hõbe raha kiriku müiri sisse, et siis ei pia müir ära lagunema ega maha kukkuma ja piab see kirik hästi kaua seisma. Kirik ehitud valmis, siis sunnitud inimesi kirikus käima. Surnud on kõik kiriku põranda alla maetud. Kiriku müiri kibid on Visusti küla metsest toodud, Muru-metsa pae-murru august ja vanast, Muru-linna vallist, mis ennemuiste on Tüdre küla ligidal, kesk Pae-murru mäge old. Raud-kuue vägi on selle linna ära põletand ja vallid maha lõhkund, selle Muru-linna vall elik müir on selgest pae kibist old ehitud. Kiriku võlvi kibid on vankre ratta pöidade moodi välla raiutud ja raud pussid suu-varna pulkadeks pandud. Kõik Koeru kiriku võlvi toed ja pia võlved on sedaviisi võlvitud. Ükskord tuld suur sõda jälle meie moale ja sõia mehed riisund kõik Järva moa pallaks, keegi põle jõund nende vasta sõdida. Mõned inimesed viind siis endi lammad Koeru kiriku lae piale ja viind endi kraami ja kiriku riistad ja roamatud kiriku torni ja matt torni ukse alt eest kinni. Sõia mehed põle neid sialt ülesse leind ega kätte soand. Nanna jäänd need inimesed see kord elusse. Pärast, kui sõda on ära läind, siis on katk ja sõda inimesed ära tapp ja Aruküla ase ja Koeru kirik old siis suure metsa sisse kasvand. Inimesi old vähä, keegi põle jõund metsa maha raiuda. Aga aa käigul põle püisimest, inimesed hakkand jälle kosuma ja siginema. Rahvas hakkand Alevi peredest metsa maha raiuma ja põldu tegema. Mõned vanad inimesed tiand reakida, et üle mää old enne Aruküla ja kirik old ja et need vanad kiriku varemed piavad paergu veel sial loane põhjas üleval olema. Sest aast old joo piale saia oasta mööda läind, kui kirik oli metsa jäänd. Aruküla asutud joo metsa sisse ülesse. Ükskord läind üks Aruküla karjane sinna loande, kus need kiriku müirid reagitud olema. Koerad hakkand kaugel loane põhjas aukuma. Ja üks imeline kõlin kost sialt vasta, karjane mõeld: \"Vist va\'a karu aeva, jälle koerte ees.\" Ja läind voatama. Ja leind vanad kiriku müirid paksu kuusiku seest ees. Siis hakkand inimesed metsa kiriku juurest maha raiiuma ja teed kiriku juure tegema. Kirik old ilma kattuseta, muud kui pallad võlved old veel üleval, siis hakkatud, kirikud uuesti ülesse ehitatama. Sel aal old Metstaguse ja Jmmuta küla peremehed (paergu Vaali mõisa kääs) kõige rikkamad mehed üle Koeru kihelkonna. Ja Preedi valla peremehed, need last endille siis nii-sugused ustega pingid Koeru kiriku teha nagu mõisnikudgi. Preedi valla peremehed last endille kaks pinki meeste poole ja kaks pinki naiste poole külge. Ja Immuta ja Metstaguse küla mehed last endille koa kaks pinki meeste poole ja kaks naiste poole. Ja need pingid on paergu Koeru kirikus alles. See on Rootsi valitsuse aal old. Sedaviisi on Koeru kirik jälle ülesse ehitud. Vanasti on Koeru kihelkonna nimi Koirohu ehk Aru-mää old. Aga kõige vanemal aal on Koeru ümmert moad Muru-linna moaks hüitud. Aga Vanad Koeru kiriku roamatud on tunnistand, et Koeru kirik on enne Märia-Magdaleena nimele õnnistud. Sest aast, kui koerad selle kiriku on metsest leind, sest aast on teda Koeruks hüidma hakkatud. #) Ühe vana mehe jütt #) Nanda ollevad Koeru kiriku õppetajad Mitt ja Mikvits Ohuvere küla vöörmündrille jüttustanud Koeru kiriku nimest. Hulk vanu Koeru kiriku raamatuid olla Mikvitsa aal ühes kiriku mõisaga ära põlend. |
|
| Lisaandmed | |
| Tekstimärkus | ühe vana mehe jütt |
| Tööprotsess | |
| IDkood (Koobas) | 16629 |
| Sisestaja | Eve Valper |
| Sisestuskuupäev | 26.02.2003 |
| Lisatud | 20.06.2012 17:27 |
| Viimati muudetud | 09.08.2013 14:24 |
| Andmed Kivikeses | |
| Säiliku viide | H II 39 |
| Säilik | ERA-10347-50838-86801 |
| Pala | ERA-13220-51869-92890 |