Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide RKM I 6, 66/7 (3)
Täisviide RKM I 6, 66/67 (3) < Järva-Jaani khk., Võhmuta v., Metsla k. - J. Allikas < taat, srn. u. 1910 (1961)
Viite osad Kogu:RKM IKöide:6LK1:66LK2:67Pala:3
Kogumisaasta(d) 1961
Esitajad
Nimi Isikumärkus Elukoht Päritolu Päritolumärkus Vanus Sünniaasta
Visusti küla taat, surnud u 1910 Järvamaa, Koeru, Kapu v., Visusti k.
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
J. Allikas 72 a, pensionär
Teksti sisu
Objekti liik tee
Tegelased puuk/kratt
Žanr muist
Jututüüp Risti kõrtsi taga asuval teeristil tegi Visusti küla Kääri talu peremees endale krati
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Risti kõrts
Vana maakond Järvamaa
Kihelkond Koeru
Vana vald Kapu
Vana küla Kapu
Vana talu Risti A8
Täpsem asukoht Käär(d)i t
ERA kood Koe080
Uus maakond Järva maakond
Uus küla Laaneotsa
Tekst
Lapsena talus kasvades kuulsin vanematelt inimestelt palju muinasjutte kodukäijatest, krattidest ja paljudest muudest. Jutustaja andis neid edasi kui tõesti sündinud lugusid. Lapsena uskusin ka mina neid. Vahel olid need jutud nii jubedad, et kartsin üksi teisi pimedasse tuppa minna. Toon siin ühe krati- või pisuhännajutu, - peamiselt sellepärast, et see on seotud kindla kohaga. Jutu kuulsin Koeru kihelkonnas, Visusti külas elunevalt vanataadilt, kes nüüd on üle 50 aasta surnud. Nagu ta kinnitas olla ta selle sündmustiku mõningaid episoode kaasa elanud, sest peategelane, Kääri peremees, olnud tema naaber. Jutustus on järgmine:
Kääri peremees Visusti külast olla kellegi teise mehega hakanud endale kratti valmistama. Sobiv koht leiti Risti kõrtsi taga metsa oleval teeristmel. Kratt valmistati kõigi nõuete kohaselt kolmel neljapäeva õhtul. Viimasel õhtul pidid mehed kratile verd andma, kolm tilka kumbki. Kääri peremees andnud esimesena nõudekohase vere ära; teine mees aga hakanud kartma. Saanud verd kratt liigutanud end kohe. Samal ajal sõitnud kolmehobusetõld suure raginaga metsa. Viimane meestest pannud jooksu, teine mees, kes andis verd, jäänud krati juurde pikutama. Külasse jõudes ajanud mees vanemad mehed kokku ja mindud nendega seltsis metsa kratti ära tooma. Seal leitnud siis Kääri peremees endiselt krati juures pikutavat. Ühisel jõul võeti pisuhänd kaasa ja toodi külasse. Ka Kääri peremees tulnud nüüd kaasa. Teadjamehena hakanud nüüd tegutsema küla sepp. Selle korraldusel viidud kratt sepikotta, pandud seal ääsile, kus ennem tehtud suur lõke. Kratile polnud meeldinud tulel olla ja ta veerenud ikka sealt ära. Sepp löönud viimaks selle oraga ääsi põhja külge kinni, ja nii põletanud kratt lõpuks ära. Kuid rahva seas püsinud arvamine, et Kääri peremehel olnud ka edaspidi kratiga suhteid ning viimase teeninud peremeest.
Lõpp sellel lood olnud selline, et aastate möödudes leitud ühel hommikul Käärdi peremees oma õuel aia ja aopidu vahelt surnuna. Rahvas uskus, et kratt oli käinud nüüd Kääri peremehe hinge järgi, kes koos verega oli lubanud ka oma hinge vanatühjale.
Redigeeritud tekst
Lapsena talus kasvades kuulsin vanematelt inimestelt palju muinasjutte kodukäijatest, krattidest ja paljudest muudest. Jutustaja andis neid edasi kui tõestisündinud lugusid. Lapsena uskusin ka mina neid. Vahel olid need jutud nii jubedad, et kartsin üksi teisi pimedasse tuppa minna. Toon siin ühe krati- või pisuhännajutu, – peamiselt sellepärast, et see on seotud kindla kohaga. Jutu kuulsin Koeru kihelkonnas, Visusti külas elunevalt vanataadilt, kes nüüd on üle 50 aasta surnud. Nagu ta kinnitas, olla ta selle sündmustiku mõningaid episoode kaasa elanud, sest peategelane, Kääri peremees, olnud tema naaber. Jutustus on järgmine:
Kääri peremees Visusti külast olla kellegi teise mehega hakanud endale kratti valmistama. Sobiv koht leiti Risti kõrtsi taga metsas oleval teeristmel. Kratt valmistati kõigi nõuete kohaselt kolmel neljapäeva õhtul. Viimasel õhtul pidid mehed kratile verd andma, kolm tilka kumbki. Kääri peremees andnud esimesena nõudekohase vere ära, teine mees aga hakanud kartma. Saanud verd, kratt liigutanud end kohe. Samal ajal sõitnud kolmehobusetõld suure raginaga metsa. Viimane meestest pannud jooksu, teine mees, kes andis verd, jäänud krati juurde pikutama. Külasse jõudes ajanud mees vanemad mehed kokku ja mindud nendega seltsis metsa kratti ära tooma. Seal leitud siis Kääri peremees endiselt krati juures pikutavat. Ühisel jõul võeti pisuhänd kaasa ja toodi külasse. Ka Kääri peremees tulnud nüüd kaasa. Teadjamehena hakanud nüüd tegutsema küla sepp. Selle korraldusel viidud kratt sepikotta, pandud seal ääsile, kus ennem tehtud suur lõke. Kratile polnud meeldinud tulel olla ja ta veerenud ikka sealt ära. Sepp löönud viimaks selle oraga ääsi põhja külge kinni ja nii põlenud kratt lõpuks ära. Kuid rahva seas püsinud arvamine, et Kääri peremehel olnud ka edaspidi kratiga suhteid ning viimane teeninud peremeest.
Lõpp sellel lool olnud selline, et aastate möödudes leitud ühel hommikul Kääri peremees oma õuel aia ja aopinu vahelt surnuna. Rahvas uskus, et kratt oli käinud nüüd Kääri peremehe hinge järgi, kes koos verega oli lubanud ka oma hinge vanatühjale.
Lisaandmed
Kirjandus Arad veed ja salateed, 152
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 16543
Sisestaja Ülle Niin
Sisestuskuupäev 04.02.2003
Kontrollija Valdo Valper
Kontrollimiskuupäev 25.06.2003
Lisatud 20.06.2012 17:26
Viimati muudetud 12.05.2014 23:47
Andmed Kivikeses
Säiliku viide RKM I 6
Säilik ERA-13303-73147-63642
Pala ERA-14131-85631-01698