Teade
| Arhiiviandmed | |||||||||||||||
| Viide | E 5723/6 (5) | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | |||||||||||||||
| Viite osad | Kogu:EKöide:LK1:5723LK2:5726Pala:5 | ||||||||||||||
| Kogumisaasta(d) | 1893 | ||||||||||||||
| Esitajad |
|
||||||||||||||
| Kogujad |
|
||||||||||||||
| Teksti sisu | |||||||||||||||
| Objekti liik | soo/raba, puu, karistuspaik, kivi, mägi, maastik, auk/lohk | ||||||||||||||
| Tegelased | kurat | ||||||||||||||
| Muud märksõnad | nõidus | ||||||||||||||
| Žanr | topon, mj, muist | ||||||||||||||
| Jututüüp | Kaunimägi Jalgsema lähedal - lugu nõidkarjusest ja kuradist | ||||||||||||||
| Pärimuskohad | |||||||||||||||
| Koht 1 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Kaunimägi | ||||||||||||||
| Vana maakond | Järvamaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Järva-Jaani | ||||||||||||||
| Vana vald | Seliküla | ||||||||||||||
| Vana küla | Jalgsema | ||||||||||||||
| Tekst | |||||||||||||||
| Kauni mägi. Seliküla vallas, Jalgsema küla ligidal on nõnda-nimetud \\\"Kaunimägi.\\\" Mäe peal kasvab suur mänd. Mänd on iseäralik madalate okstega kui oleks keegi tema oksi nii viisi rõhunud. Mäe ümber on sügavad liiva haugud peene liivaga. Mäe all on Kaunimäe lage, mida enne \\\"Kaunimäe raismik\\\" nimetud. Sellel lagendikul on palju suuri kiva, kuna soo pool servas palju lauka-aukusi on. Sellest mäest ja lagendikust teab rahvas järgmist jutu rääkida: Vanal hallil ajal olnud Jalgsema külas üks vana karjane. See oskanud mitut nõia tüki. Käinud igal kevadel enne Jüri päeva hundi rooja otsimas et selle abil hunta karjast eemal hoida. Temal olnud suur kari loomi hoida. Ta ise istunud aga enamiste kõrdsis ehk maganud. Tal olnud kaks korralist. Nendel pole muud ametit olnud kui ajanud karjast ülesse, kui loomad kaugele läinud, ehk kui õhta kätte jõudnud. Juhtunudgi mõni kord hunt mõne looma ära murdma, siis teinud karjane looma varsti terveks. - Ühel suvisel päeval maganud karjane Kaunimäel männi all; loomad söönud raiesmikus. Korralised, või karjatse abilised olnud ka määl. Õhtu hakanud kätte jõudma. Korralised näinud kari läinud kaugele. Ajanud vana karjast ülesse: \\\"Tõuse ülesse, kari juba kaugel!\\\" \\\"Las ma veel magan!\\\" ütelnud karjane. Nüüd näinud korralised kuida kolme hobuse tõld mäe poole sõitnud. Nad ütelnud seda vanamehele. \\\"Vaadake kas on kuus hobust tõlla ees?\\\" küsinud vanamees. \\\"Ei, ainult kolm.\\\" \\\"Las mina magan siis veel,\\\" ütelnud vanamees. Päev läinud juba looja, vanamees pole siiski tõuusnud. Kolme hobuse tõld jõudnud mäe juure, hobused pole aga jaksanud määst ülesse joosta, keeranud tagasi. Nüüd paistnud eemalt kuuehobuse tõld. Korralised ütelnud seda vanale karjatsele. \\\"Kas on tõlla uks juba lahti?\\\" küsinud vanamees. \\\"Ei ole veel!\\\" ütelnud korralised. Vanamees maganud edasi. Hobused tulnud nüüd mäe otsa, ja tõlla ust hakatud lahti tegema. Vanamees karganud ilma ajamata ülesse ja tahtnud ära joosta, aga tõllast karganud kaks sarvikud välja, ning tirinud teda endi juurde tõlda. Vanamees hakanud põrglaste piinatusel tõllas valjuste karjuma. Hobused läinud nüüd mäe alla raiesmiku, jäänud sinna paigale, ning seal hakanud vanamehe piinamine. Selgeste võidud läbi tõlla akna näha, kuida vanameest tulipunaste raudharkidega torgitud. - Viimaks tulnud vanamehe kisa peale üks tugev julge mees. See löönud tõlla akna katki, ja sealt pugenud vanamees välja. Aga isegi julge Hans ehmatanud vanameest nähes ära, sest sellele olnud põrglaste piinamisel 12 sarve pähe tekinud, justament vanaõelus ise. Tõld sõitnud suure kohinaga ära. Nüüd kiskunud sarviline vanamees raiesmikust üheksa kändu ülesse, tõttanud nendega mööda soo serva küla ligemale. Iga jala jälje asemele tekkinud laukahauk, kuna üleskistud kändude asemele suured kivid tõuusnud. Seal loopinud tema kännud külasse, aga nii osavaste et iga känd kolm meest ärasurmanud. Nüüd tõttanud vanamees oma magamise asemele, mäele, tagasi. Roninud männi otsa, ja norskanud seal nii et küla koerad öö otsa haukunud. Vanamees rõhunud männi oksad maa poole laiali. Hommikul jooksnud tema määst alla, ja kadunud lähedale soosse. Vist läinud tema põrgu teiste sarviliste hulka. - |
|||||||||||||||
| Tööprotsess | |||||||||||||||
| IDkood (Koobas) | 16525 | ||||||||||||||
| Sisestaja | Mihkel Samarüütel | ||||||||||||||
| Sisestuskuupäev | 03.02.2003 | ||||||||||||||
| Kontrollija | Ülle Niin | ||||||||||||||
| Kontrollimiskuupäev | 24.03.2003 | ||||||||||||||
| Lisatud | 20.06.2012 17:26 | ||||||||||||||
| Viimati muudetud | 20.10.2017 12:57 | ||||||||||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||||||||||
| Säiliku viide | E | ||||||||||||||
| Säilik | ERA-17056-32929-73830 | ||||||||||||||
| Pala | ERA-17292-46647-52132 | ||||||||||||||