Teade
| Arhiiviandmed | |||||||||||||||
| Viide | E 5539/43 (10) | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | |||||||||||||||
| Viite osad | Kogu:EKöide:LK1:5539LK2:5543Pala:10 | ||||||||||||||
| Kogumisaasta(d) | 1893 | ||||||||||||||
| Esitajad |
|
||||||||||||||
| Kogujad |
|
||||||||||||||
| Teksti sisu | |||||||||||||||
| Objekti liik | põld, kelder, mägi, mets | ||||||||||||||
| Tegelased | nõid/ravija | ||||||||||||||
| Muud märksõnad | surm | ||||||||||||||
| Žanr | muist, topon, mj | ||||||||||||||
| Jututüüp | Tuulevõrma mets ja usside kuninga krooni püüdmine, uss ei saa üle ristiküntud põllu, nõia tapmine. Madisemägi, Liiva | ||||||||||||||
| Pärimuskohad | |||||||||||||||
| Koht 1 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Tuulevõrma/Tuulemõrra kuusik, Madisemägi, Liiva | ||||||||||||||
| Vana maakond | Järvamaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Ambla | ||||||||||||||
| Vana vald | Kuru | ||||||||||||||
| Vana küla | Kuru | ||||||||||||||
| ERA kood | Amb167 | ||||||||||||||
| Uus maakond | Järva maakond | ||||||||||||||
| Märkus | uus vald: Lehtse | ||||||||||||||
| Tekst | |||||||||||||||
| Usside kuninga krooni püüdmine Ambla kihelkonnas Kuru vallas on üks metsa salk keda \\\"Tuulevõrma\\\" kuusikuks nimetakse. Nimi tuleb sellest et seal kuusikus enne kuri nõid elanud kes palju paha teinud, see pidanud seal kuusikus tuuled võrguga kinni, ning lasknud siis äkitselt lahti. Tuuled teinud siis ikka palju paha, lõhkunud majasid ja murdnud puid. Rahvas nimetanud seda kuusikut enne \\\"Tuulte-võrgu\\\" või \\\"Tuule-võrgu\\\", mis aga ajajooksul rahva suus nimeks \\\"Tuulevõrma on muutnud. - Selles kuusikus olnud ennevanast ka ussi pesa. Nõid tarvitanud ussa oma ametisse, saatnud inimeste loomi hammustama, ja ka inimesigi tapma. Kuid pärast tulnud ussidele sinna krooniga kuningas ja sest saadik pole ussid enam nõia teenistusesse läinud - Tuulevõrma kuusiku lõunapool otsas olnud väli. Se olnud ühe Madise nimelise mehe päralt. Rahva seas liikunud jutt et see kellel võimalik saaks olema usside kuninga krooni kätte saada, see saaks linnu keeli oskama ja võiks ka kurja nõia üle võimust saada. Mees võttis nõuuks krooni omale püida. Tegi siis omale pika raud konksu, istus hästi väleda hobuse selga ja sõitis senna kuusikusse. Nõid juhtus parajaste kodunt ära olema, nii ei olnud siis tema poolt midagi karta. Ta sõitis kõik kuusiku salgu läbi ei leidnud kuningast kuskilt, \\\"see on vist pesas\\\" arvas mees. Ussa oli igalpool näha kuid mehesse nemad ei puutunud. Mees pidi juba metsast välja tulema, seal nägi tema usside kuninga ühe põesa all magama. Kohe sõitis tema ligi, lõi terava konksu krooni sisse, ja tõmbas krooni ussi peast ära. See kisendas iseäraliku healega. Oh sa elu! küll tuli nüüd igast kantist ussa mehe poole. Mees andis hobusele piitsa, ja kihutas koju poole. Kuid ussid ei jäänud sugugi maha, vaid kihutasivad mehele järele. Nemad tõmbasivad endid endid kerasse ja viskasivad siis endid tükk maad edasi. Juba oli mees üsna hädas, kui tema korraga kuulis kuida üks heal hüüdis: \\\"Tõmba kündi, tõmba kündi!\\\" Mees tõmbas ligidal olema künntud maa peale, ja kihutas seal edasi. Ussid ei tulnud enam edasi, sest et põld risti küntud oli, ja et keegi uss ristiküntud põllu peal joosta ei saa. - Madis keetnud ussi krooni ära, söönud ära ja oskanud lindude keeled. Hakanud siis uurima, kuidas kurjale Tuulevõrgu nõiale otsa võiks teha. Üks kord kui tema oma heinamaal puu all lamas kuulis ta kuida kaks harakast kes puu otsa lendasivad rääkisivad. Esimene ütles: \\\"Tuulevõrgu nõid on üsna kartlikuks läinud. Ta käib tihti keldris vaatamas kas tema hing seal heasti varjul on.\\\" \\\"Kas tema hing siis keldris on?\\\" küsinud teine. \\\"Keldris neh!\\\" vastanud esimene. \\\"Ta kardab et teda ära tapetakse, sellepärast pani hinge keldrisse luku taha, sealt, arvab tema ei või keegi hinge kätte saada ega ära surmata. Keldrile pani tema seitsmekordsed uksed ette, ustele kunslikud lukud ette, ja keeras lukud seitsmet seltsi salasõnade lugemisel luku. Sestsaadik kui see va Madis ussi krooni kätte sai kardab tema koguni. Käib igal pääval vaatamas kas hing kindlas kohas on. Võtmed pani tema rumal aga sennasamasse keldri ette varna otsa, sest tema arvab et salasõnad ilma milleta ükski lukk ka keerateski lahti ei lähe, teistel teadmata on. Mina aga olen ka needki pähe õppinud, sest tema neid ükskord kõvaste luges, kui mina kuulasin.\\\" Nüüd luges lind neid sõnu oma seltsimehele paar korda ette, nii et mees puu all neid selgeks õppida võis. Arakad lendasivad jälle minema kui nad enne veel rääkinud olivad kuida hinge võib äratappa, ja et siis nõid kõige oma võimusega otsa saab. - Mees võttis nõuuks nõiale otsa teha nõiale otsa teha. Nõid oli oma tuultega temale palju kurja teinud, tema maja ära lahutanud, vilja põllult ära viinud ja muud. Nüüd oli ilm jälle mõnda päeva üsna vaikne, sellest oli arvata, et nõid jälle tuulesid kokku kogus, et neid ühekorraga hävitavalt lahtilasta. Tuultega ühes käis ka nõid, sest tema korjas tuultest laiali kistud varandust omale. Seda aega ootas nüüd mees et siis nõia hinge kallale minna kui nõid kodunt ära on. - Teisel päeval oligi kange tuule maru lahti. Mees tõttas tuulte vingumisest hoolimata nõia lossi poole. See oli üks iseäralik ehitus. Tuulte läbi otsa saanud inimeste pealuud ehtisivad maja kattust mille peal kääksuvad rongad pesitasivad. Kuid mehel polnud aega seda välispidist \\\"iludust\\\" tähele panna, tema tõttas maja sisse, et maja all olevasse keldrisse peaseda. Kärnkonnad ja ussid vingerdasivad põrmandal. Mees läks keldri juure, vaatas võtmed olivadki varna otsas. Võttis võtmekimbu, ja hakkas uksi salasõnade abil lahti tegema. Kuus ust tegi üsna hõlbsaste lahti, seitsmendama sõnad oli aga poolpooliti ära unustanud. Tükk aega läks mehel neid meele tuletates mööda. Siis sai ukse lahti. - Selle ajaga oli nõid keda kuri südame tunnistus vaevas tagasi tulnud. Tõttas kohe keldrisse. Nägi uksed lahti olema. Mees otsis parajaste keldrist hinge. Nõid pidi kohe meest ära käägistama, aga mees oli juba hinge karbikesega ülesleidnud ja pitsitas seda nii et nõid maha langes ja natukene kägises aga. Nüüd pigistas mees hinge lausa surnuks. Ise hõiskas mees nõia surma üle seal juhtus talle omale õnnetus. Terve nõia maja ja ehitus muutis liivaks, ja mattis mehe enese alla, kuhu ta ühes nõiaga suri. Seda paika hüütud kaua aega \\\"Madisemäeks, kuni see nimi rahva suust ärakadunud. Rahval olnud nõia suremisest suur kasu. Liiv tuiskanud ligidal olevale väljale laiali nii et seda paika tänapäevani \\\"Liiva\\\" hüütakse. |
|||||||||||||||
| Tööprotsess | |||||||||||||||
| IDkood (Koobas) | 16512 | ||||||||||||||
| Sisestaja | Mihkel Samarüütel | ||||||||||||||
| Sisestuskuupäev | 29.01.2003 | ||||||||||||||
| Kontrollija | Ülle Niin | ||||||||||||||
| Kontrollimiskuupäev | 24.03.2003 | ||||||||||||||
| Lisatud | 20.06.2012 17:26 | ||||||||||||||
| Viimati muudetud | 15.04.2013 17:10 | ||||||||||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||||||||||
| Säiliku viide | E | ||||||||||||||
| Säilik | |||||||||||||||
| Pala | |||||||||||||||