Tapa mõisa heina maal, kraavi ääres, on üks kaev, mida \"sookaevuks\" hüütakse. Ennevanast on ta sügav kaev olnud; nüüd põle ta enam kaevu nägugi. Näitab nagu muda auk olevad.
Ükskord näidatud mõisa kärnelille unes: et Sookaevus raha katel varjul seisab, ja kästud seda sealt põhjast välja võtta. Kärnel rääkinud lugu opmannile. Läinud siis ükskord kahekesi, naljapärast katsuma. Võtnud pika lati, ja ajanud kaevu sisse. Latiots läinud vastu kõva asja. Et kaevus palju muda olnud, sellepärast pole nad midagi näha võinud. Sidunud siis viili, latti otsa, ja urgitsenud sellega vastu kõva asja. Välja võttes olnud viili külles vase puru näha. Kui nad ikka rohkem urgitsema hakanud, siis tulnud kaevu põhjast suur kala vee peale. Pool olnud inimene ja pool kala. Mehed ehmatanud ära, ja läinud minema; ega ole enam tahtnud urgitsema minna.
Teine kord on jälle kästud otsima minna, aga mehed kartnud et asi kuradist on, sellepärast jätnud asja järele. Pärast on sealt kaevu põhjast vee kohinat ja solinat kuuldud, aga kellegil pole himu, sealt midagit otsima hakata. |
