| Arhiiviandmed |
| Viide |
E 15844/5 (17) |
| Täisviide |
E 15844/5 (17) < Koeru khk., Merja k. - Otto Hintzenberg < Jüri Velner, 74 a. (1895) |
| Viite osad |
Kogu:EKöide:LK1:15844LK2:15845Pala:17 |
| Kogumisaasta(d) |
1895 |
| Esitajad |
| Nimi |
Isikumärkus |
Elukoht |
Päritolu |
Päritolumärkus |
Vanus |
Sünniaasta |
| Jüri Velner |
|
Järvamaa, Koeru, Merja k.
|
|
|
74 a. |
|
|
| Kogujad |
|
| Teksti sisu |
| Objekti liik |
järv, soo/raba |
| Tegelased |
vaimolend |
| Jututüüp |
Ervita järve näkk |
| Pärimuskohad |
| Koht 1 |
| Objekti nimetus |
umbjärv |
| Vana maakond |
Järvamaa |
| Kihelkond |
Koeru |
| Vana vald |
Ervita |
| Vana küla |
Ervita |
| Täpsem asukoht |
Ärvita ravas |
| ERA kood |
Koe009 |
| Uus maakond |
Järva maakond |
| Uus vald |
Koeru vald |
| Tekst |
Näkist.
Ärvita ravas olnud enne õige suur umbjärv mis ennast aga päev päevalt kindlaks maaks muuta ja samblaga kinni kasvada. Seal ravas kasvanud heaste jõhvikaid, mida lapsed ümberkaudsetest küladest seal noppimas käinud. Kord olnud jälle salk poisikesi ja plikakesi marju noppimas. Üks kase puu kasvanud viltumesi järve kaldal. Korraga näinud marjulised järve kaldal puu otsas ilusa, toredate valgete riietega naesterahva. See tõmbanud ikka käega ja kutsunud lapsi. Lapsed olnud aga väga ehmatanud, pole julgenud paigastki liigutada. Viimaks kui näkk näinud et lapsed tema kutsumise pääle ei tulnud, hakkanud ta lapsi sõimama - kõigsuguste ropude sõnadega. Viimaks hüppanud naesterahvas kilgates umbjärve, nii et sambla tükid taeva poole pritsisivad. Tüki aega kostnud veel lauluheal vee seest. Kunni viimaks kõik ärakadunud. Lapsed aga puganud hirmuga koju ja pole julenud mitmel ajal enam sinna marjule minna. |
| Redigeeritud tekst |
Näkist.
Ärvita ravas olnud enne õige suur umbjärv, mis ennast aga päev päevalt kindlaks maaks muuta ja samblaga kinni kasvada. Seal ravas kasvanud heaste jõhvikaid, mida lapsed ümberkaudsetest küladest seal noppimas käinud. Kord olnud jälle salk poisikesi ja plikakesi marju noppimas. Üks kasepuu kasvanud viltumesi järve kaldal. Korraga näinud marjulised järve kaldal puu otsas ilusat, toredate valgete riietega naesterahvast. See tõmbanud ikka käega ja kutsunud lapsi. Lapsed olnud aga väga ehmatanud, pole julgenud paigastki liigutada. Viimaks, kui näkk näinud, et lapsed tema kutsumise pääle ei tulnud, hakanud ta lapsi sõimama – kõiksuguste roppude sõnadega. Viimaks hüpanud naesterahvas kilgates umbjärve, nii et sambla tükid taeva poole pritsisivad. Tüki aega kostnud veel lauluheal vee seest, kuni viimaks kõik ära kadunud. Lapsed aga pagenud hirmuga koju ja pole julenud mitmel ajal enam sinna marjule minna. |
| Lisaandmed |
| Kirjandus |
Arada veed ja salateed, 148 |
| Tööprotsess |
| IDkood (Koobas) |
16480 |
| Sisestaja |
Mihkel Samarüütel |
| Sisestuskuupäev |
27.01.2003 |
| Lisatud |
20.06.2012 17:26 |
| Viimati muudetud |
15.04.2013 17:10 |
| Andmed Kivikeses |
| Säiliku viide |
E |
| Säilik |
|
| Pala |
|
