Teade
| Arhiiviandmed | |||||||
| Viide | E 5200/2 (4) | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | E 5200/2 (4) < Koeru khk., Ramma k. - M. Leppik (1894) | ||||||
| Viite osad | Kogu:EKöide:LK1:5200LK2:5202Pala:4 | ||||||
| Kogumisaasta(d) | 1894 | ||||||
| Kogujad |
|
||||||
| Pala kogumiskoht | Järvamaa, Koeru |
||||||
| Teksti sisu | |||||||
| Objekti liik | tiik/lomp, järv, mägi, mets | ||||||
| Muud märksõnad | tabu | ||||||
| Žanr | muist, andm, topon | ||||||
| Jututüüp | Väinjärve korduv rändamine lapsenartsude pesemise pärast | ||||||
| Pärimuskohad | |||||||
| Koht 1 | |||||||
| Objekti nimetus | Einjärve ase | ||||||
| Vana maakond | Järvamaa | ||||||
| Kihelkond | Järva-Jaani | ||||||
| Vana küla | Savalduma | ||||||
| ERA kood | JJn | ||||||
| Märkus | Pärandkultuuri objekt 792:KON:005 Einjärve ase | ||||||
| Koht 2 | |||||||
| Objekti nimetus | Mängupealne | ||||||
| Vana maakond | Järvamaa | ||||||
| Kihelkond | Koeru | ||||||
| Vana vald | Aavere | ||||||
| Vana küla | Aavere | ||||||
| ERA kood | Koe127 | ||||||
| Koht 3 | |||||||
| Objekti nimetus | järve ase | ||||||
| Vana maakond | Järvamaa | ||||||
| Kihelkond | Koeru | ||||||
| Vana küla | Tudre | ||||||
| ERA kood | Koe071 | ||||||
| Koht 4 | |||||||
| Objekti nimetus | Väinjärv | ||||||
| Rahvapärane nimi | Einjärv / Läindjärv | ||||||
| Vana maakond | Järvamaa | ||||||
| Kihelkond | Koeru | ||||||
| Vana küla | Väinjärve | ||||||
| ERA kood | Amb_Savalduma_02 Koe_Väinjärve_01 Koe005 / JJn007 | ||||||
| Uus maakond | Järva maakond | ||||||
| Uus vald | Koeru vald | ||||||
| Koht 5 | |||||||
| Objekti nimetus | Seljamägi | ||||||
| Vana maakond | Järvamaa | ||||||
| Kihelkond | Koeru | ||||||
| Vana küla | Piibe/Olju | ||||||
| ERA kood | Koe_Piibe_02 Koe017 | ||||||
| Uus maakond | Järva maakond | ||||||
| Tekst | |||||||
| Väinjärvest. Järvamaal Koeru kihelkonnas Aavere vallas Äijavere küla vahel on üks tiik. Seal tiigis tõuseb mõni kevade vesi nii suureks, et ta veered versta lai ja peale kahe versta pitk on. \"Mängu pealt kunni Uuetuani. Uuetua ehk Raja pere on vasta Kuie Raja. Mängupealne koht on üks lage nõgu, Võhmuta valla raja lähedal. Sealt tõuseb kevade ajal vesi ruttu ja alaneb ka ruttu Mängu pere kui ka seal juures. Vist on see koht selle nime sest saanud, et sealne koht ennemuiste Eestlaste mängimise kohaks väga ilus oli. Pealegi on mets ümberringi. Äijavere tiigist kuulsin lapsepõlves järgmist juttu: Enne olnud Järva-Jaani kihelkonnas Einmanni mõisa metsas üks järv nimega: \"Einjärv\". Aga et naine lapse nartsusi pesnud Einjärves, siis vihastanud järv ja läinud, kisaga Kuie mõisa ja Kuie küla vahelt läbi: Alt ära! Einjärv tuleb. Alt ära! Einjärv tuleb. Äijapere pere juurde. Nüidse Äijavere külla keskelle. Aga seal pole ka järvel kauaks õnne olnud seista. Jällegi läinud Äijapere perenaine omi lapse nartsusi pesema. Sellest vihastanud jälle järv uueste ja läinud sealt küla alt ära. Esite tulnud üks suur must härg järvest välja ja hakkanud suure häälega karrjuma: Alt ära! Läindjärv tuleb. Alt ära! Läindjärv tuleb. Härg läinud järve ees. Mängu pealt läbi kuni Järsi küla [Võibolla et vanast Järsi küla võis Värsi nime kanda. Ehk on rahvas \"V\" \"J\"ks muutnud. M. Leppik] alla. (Võhmuta valda) Järva Jaani kihelk. Järsi küla all on ta kaunis kaua puhanud, kuni sealtki kisaga ära läinud. Karinu mõisa kaudu kunni Tudre küla alla. Tudre külast peletanud naised oma Lastenartsu pesemisega jällegi minema. Must härg läinud sealt küla alt Aruküla mõisa juurest läbi: Alt ära, Väinjärv tuleb! Väinjärv tuleb; senni kui nüidse Väinjärve (Weinjerwen Saksakeeli) mõisani. Seal tulnud Seljamägi vastu: Senna jäenud Väinjärv kuni tänapäevani seisma. Seljamägi piab praegu kesk järve olema. Rajaks Ärvita (Erwita Saksak.) ja Väinjärve mõisa maa vahel. Selle mäe kohas olla vesi nii madal, et üle inimese pea ei tulla. Kahel pool mäge on vesi nii sügav et põhja ei näe. Rahva suust M. Leppik. Endine raamatukaupleja Nüidne kaupmees Rammal Koeru kihelkonnas Tähendus: Selle järve kirjeldus läheb kadunud Dr. Veske arvamise järele, et enne olla vist Maavärisemise läbi see järv teisest kohast teisi läinud. Üleval nimetud järve tee koht on nõgus. Nii et Einmanni Einjärvest tuleb nõgu Kuiele Kuielt Äijaveresse - Äijaverest Mängu pere kaudu Võhmuta Järsi külasse kuni ringi Väinjärve järveni. Nagu üleval seisev jutt näitab. Järve teepikkus on umbes 35 versta. Võib olla et enne oli see veekogu kõik üks järv ringi. M. Leppik. Tähendus: Igast külast kui järv läbikäinud on järvemaades tiigid järel. M.L. |
|||||||
| Redigeeritud tekst | |||||||
| Väinjärvest. Järvamaal Koeru kihelkonnas Aavere vallas Äijavere küla vahel on üks tiik. Seal tiigis tõuseb mõni kevade vesi nii suureks, et ta veered versta lai ja peale kahe versta pitk on. Mängu pealt kunni Uuetuani. Uuetua ehk Raja pere on vasta Kuie Raja. Mängupealne koht on üks lage nõgu, Võhmuta valla raja lähedal. Sealt tõuseb kevade ajal vesi ruttu ja alaneb ka ruttu Mängu pere kui ka seal juures. Vist on see koht selle nime sest saanud, et sealne koht ennemuiste Eestlaste mängimise kohaks väga ilus oli. Pealegi on mets ümberringi. Äijavere tiigist kuulsin lapsepõlves järgmist juttu: Enne olnud Järva-Jaani kihelkonnas Einmanni mõisa metsas üks järv nimega: Einjärv. Aga et naine lapse nartsusi pesnud Einjärves, siis vihastanud järv ja läinud, kisaga Kuie mõisa ja Kuie küla vahelt läbi: Alt ära! Einjärv tuleb. Alt ära! Einjärv tuleb. Äijapere pere juurde. Nüidse Äijavere külla keskelle. Aga seal pole ka järvel kauaks õnne olnud seista. Jällegi läinud Äijapere perenaine omi lapse nartsusi pesema. Sellest vihastanud jälle järv uueste ja läinud sealt küla alt ära. Esite tulnud üks suur must härg järvest välja ja hakkanud suure häälega karrjuma: Alt ära! Läindjärv tuleb. Alt ära! Läindjärv tuleb. Härg läinud järve ees. Mängu pealt läbi kuni Järsi küla alla. (Võhmuta valda) Järva Jaani kihelk. Järsi küla all on ta kaunis kaua puhanud, kuni sealtki kisaga ära läinud. Karinu mõisa kaudu kunni Tudre küla alla. Tudre külast peletanud naised oma Lastenartsu pesemisega jällegi minema. Must härg läinud sealt küla alt Aruküla mõisa juurest läbi: Alt ära, Väinjärv tuleb! Väinjärv tuleb; senni kui nüidse Väinjärve mõisani. Seal tulnud Seljamägi vastu: Senna jäenud Väinjärv kuni tänapäevani seisma. Seljamägi piab praegu kesk järve olema. Rajaks Ärvita ja Väinjärve mõisa maa vahel. Selle mäe kohas olla vesi nii madal, et üle inimese pea ei tulla. Kahel pool mäge on vesi nii sügav et põhja ei näe. Tähendus: Selle järve kirjeldus läheb kadunud Dr. Veske arvamise järele, et enne olla vist Maavärisemise läbi see järv teisest kohast teisi läinud. Üleval nimetud järve tee koht on nõgus. Nii et Einmanni Einjärvest tuleb nõgu Kuiele Kuielt Äijaveresse - Äijaverest Mängu pere kaudu Võhmuta Järsi külasse kuni ringi Väinjärve järveni. Nagu üleval seisev jutt näitab. Järve teepikkus on umbes 35 versta. Võib olla et enne oli see veekogu kõik üks järv ringi. Tähendus: Igast külast kui järv läbikäinud on järvemaades tiigid järel. M.L. |
|||||||
| Tööprotsess | |||||||
| IDkood (Koobas) | 16403 | ||||||
| Sisestaja | Mihkel Samarüütel | ||||||
| Sisestuskuupäev | 06.01.2003 | ||||||
| Kontrollija | Ülle Niin | ||||||
| Kontrollimiskuupäev | 24.03.2003 | ||||||
| Lisatud | 20.06.2012 17:25 | ||||||
| Viimati muudetud | 14.04.2013 21:01 | ||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||
| Säiliku viide | E | ||||||
| Säilik | |||||||
| Pala | |||||||