Teade
| Arhiiviandmed | |||||||||||||||
| Viide | RKM II 382, 236/41 (35) | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | RKM II 382, 236/41 (35) < Koeru khk., Väinjärve v., Abaja k. - Arnold Haavasalu, s. 1914 < vanaisalt (1985) | ||||||||||||||
| Viite osad | Kogu:RKM IIKöide:382LK1:236LK2:241Pala:35 | ||||||||||||||
| Kogumisaasta(d) | 1985 | ||||||||||||||
| Esitajad |
|
||||||||||||||
| Kogujad |
|
||||||||||||||
| Teksti sisu | |||||||||||||||
| Objekti liik | allikas, mõis | ||||||||||||||
| Žanr | muist, aj, andm | ||||||||||||||
| Jututüüp | Norra mõis, mõisa tiigi allikad jne | ||||||||||||||
| Pärimuskohad | |||||||||||||||
| Koht 1 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Valtri kaev | ||||||||||||||
| Vana maakond | Järvamaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Koeru | ||||||||||||||
| Vana vald | Väinjärve | ||||||||||||||
| Vana küla | Norra/Jõeküla | ||||||||||||||
| ERA kood | Koe_Norra_01 Koe038 | ||||||||||||||
| Uus maakond | Järva maakond | ||||||||||||||
| Uus vald | Koeru vald | ||||||||||||||
| Koht 2 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Norra mõis | ||||||||||||||
| Vana maakond | Järvamaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Koeru | ||||||||||||||
| Vana vald | Väinjärve | ||||||||||||||
| Vana küla | Norra | ||||||||||||||
| Täpsem asukoht | Udeva-Jõeküla tee ääres | ||||||||||||||
| ERA kood | Koe035 | ||||||||||||||
| Uus maakond | Järva maakond | ||||||||||||||
| Uus vald | Koeru vald | ||||||||||||||
| Tekst | |||||||||||||||
| Vanaisa jutustus. 1884 aastal oli tema sõlminud ostu-müügi lepingu talukoha peale, kus ta elas ja töötas, Udeva-Norra mõisa pärisomaniku kapten Nikolai von Knorring´uga, makstes aastas pearaha 60 hõberubla ja kaks korda aastas viis kopikat võlaraha pealt intressi, mis aasta aastalt vähenes. Võla tasumise aeg oli 16 aasta peale arvutatud, seega 1900 aastaks, kuid kestis neli aastat kauem kokkuleppel. Mõisnik oli suur tugeva kasvuga mees olnud. Kord põldude ääres seistes pöidlad vestitaskutes ja silmitsedes õitsevat kartuli põldu, öelnud Knorring: \"Aga tänavu tuleb ilus hein,\" mille peale valitseja ainult omaette muianud. Tiik mis on praegu kinnikasvamisel ja asub Norra rüüstatud ja laguneva mõisa ees Udeva-Jõeküla tee ääres, olevat 300 Poola vangi kaevatud. Selle tiigi põhi, viiskümmend aastat tagasi, oli puhas kruus-liiv, sest nii palju oli sääl vett üles ajavaid allikaid. Tiigist väljus väike oja millel oli sild peal ja vesiväravad, milledega sai tiigi veepinda reguleerida. Kui olin algkooli teises klassis, siis käisime sääl kevadel enne lahti saamist jalgsi matkal mis oli edasi tagasi ca 15 km. Vanaisa jutu järgi olevat need samad kolmsada vangi kes selle tiigi kaevasid rullide peal Poolast ühe küüni Norra maadele veeretanud, millist küüni oli vanaisa ise näinud. Ristpalkehituse ja koerakaela nurkadega on see küün olnud. Palgid on nagu hööveldatud olnud, ühtlased ja siledad ning pruuniks värvitud. Olen unustanud ära, sellel küünil oli mingisugune tähendus või ajalugu olnud. Norra mõisast rohkem kui üks km maad Jõeküla poole on tee ääres paremat kätt hästi tugeva tõusuga allikad ja Vasakul Valtri kaev. Meie talvine ja osaliselt ka suvine heinamaa tee käis sealt läbi. Valtri kaev olla sellest oma nime saanud, et kunagi üks Valtri nimeline mees oli ühte allika kohta kaevanud, kui järsku vägev vee sammas üles paisates on mehe ära uputanud. Vee kohinat olevat kaugele kuulda olnud. Liiva kottidega olevat vee tugev purse lõpuks suletud. Mäletan et mulle näidatud kohas vee sees olid puust rakked ja vee peal oli nagu kaks kanamuna suurust vee kuppu mis kogu aeg suurenesid ja vähenesid. Vee sügavus oli umbes neli, viiskümmend sentimeetrit. Minu vanaisa noores põlves olnud üks sügis väga kuiv ja talv tulnud ka üsna külm. Kõik küla kaevud on jäänud kuivaks ja inimesed on Norra allikatest vett vedanud. Kõige esimene töö hommikul koidu ajal on olnud vee toomine. Selleks olnud vaja rahulikku ja tasast hobust, ehk otsene tali tee 3-3,5 km oli lume tee, aga see läks üle karjamaade, üle kraavide ja tihti peale olnud viitas, mis paneb tünnides vee loksuma ja riie mis pääl on külmetab märjaks saades ära ning ei kaitse enam vee maha loksumist. See talv on olnud raske. Loomadele on sulatatud lund ja anti juua jäo pärast. Vee toomise hobune joodeti allikal. Külmanud reed on kergesti katki läinud ja tuisanud teedega on regesi ümber läinud. Minnes tagasi Norra mõisa ja mõisniku juurde, meenub vanaisa jutust kui ilus on olnud tee mis Norrast läheb loogeldes Jõeküla poole. Seda teed tallasid ainult hobused ja inimesed. Igal kevadel teede kuivamise aegu olid moonamehed kahe jala läbimõõduga kivist rulliga tee üle trullinud ja see kolme nelja meetri laiune tee olnud nagu muna, mida mööda suvel mõisasaksad pikklauaga jõekülla suplema olid sõitnud. Kui Mihkel Kalm 1888 a. ehitas mõisa maale koolimaja põllukividest, siis Knorring oli oli nelja harulise 15 liinilise petrooleumi laearmatuuri ja oreli koolile kinkinud ja istutanud koolimaja ette piitsavarre jämeduse vahtra puu. Sellele majale ehitati teine korrus peale ja oli kaheksa klassiline kool. Praegu on Koeru vanadekodu osakond, koolide osalise likvideerimisest saadik. |
|||||||||||||||
| Redigeeritud tekst | |||||||||||||||
| Vanaisa jutustus. 1884. aastal oli tema sõlminud ostu-müügi lepingu talukoha peale, kus ta elas ja töötas, Udeva-Norra mõisa pärisomaniku kapten Nikolai von Knorring´uga, makstes aastas pearaha 60 hõberubla ja kaks korda aastas viis kopikat võlaraha pealt intressi, mis aasta-aastalt vähenes. Võla tasumise aeg oli 16 aasta peale arvutatud, seega 1900 aastaks, kuid kestis neli aastat kauem kokkuleppel. Mõisnik oli suur tugeva kasvuga mees olnud. Kord põldude ääres seistes, pöidlad vestitaskutes ja silmitsedes õitsevat kartuli põldu, öelnud Knorring: \"Aga tänavu tuleb ilus hein,\" mille peale valitseja ainult omaette muianud. Tiik mis on praegu kinnikasvamisel ja asub Norra rüüstatud ja laguneva mõisa ees Udeva-Jõeküla tee ääres, olevat 300 Poola vangi kaevatud. Selle tiigi põhi oli viiskümmend aastat tagasi puhas kruus-liiv, sest nii palju oli sääl vett üles ajavaid allikaid. Tiigist väljus väike oja, millel oli sild peal ja vesiväravad, milledega sai tiigi veepinda reguleerida. Kui olin algkooli teises klassis, siis käisime sääl kevadel enne lahti saamist jalgsi matkal, mis oli edasi-tagasi ca 15 km. Vanaisa jutu järgi olevat need samad kolmsada vangi, kes selle tiigi kaevasid, rullide peal Poolast ühe küüni Norra maadele veeretanud, millist küüni oli vanaisa ise näinud. Ristpalkehituse ja koerakaela nurkadega on see küün olnud. Palgid on nagu hööveldatud olnud, ühtlased ja siledad ning pruuniks värvitud. Olen unustanud ära, sellel küünil oli mingisugune tähendus või ajalugu olnud. Norra mõisast rohkem kui üks km maad Jõeküla poole on tee ääres paremat kätt hästi tugeva tõusuga allikad ja vasakul Valtri kaev. Meie talvine ja osaliselt ka suvine heinamaatee käis sealt läbi. Valtri kaev olla sellest oma nime saanud, et kunagi üks Valtri nimeline mees oli ühte allika kohta kaevanud, kui järsku vägev vee sammas üles paisates on mehe ära uputanud. Vee kohinat olevat kaugele kuulda olnud. Liivakottidega olevat vee tugev purse lõpuks suletud. Mäletan et mulle näidatud kohas vee sees olid puust rakked ja vee peal oli nagu kaks kanamuna suurust vee kuppu, mis kogu aeg suurenesid ja vähenesid. Vee sügavus oli umbes 40-50 sentimeetrit. Minu vanaisa noores põlves olnud üks sügis väga kuiv ja talv tulnud ka üsna külm. Kõik küla kaevud on jäänud kuivaks ja inimesed on Norra allikatest vett vedanud. Kõige esimene töö hommikul koidu ajal on olnud vee toomine. Selleks olnud vaja rahulikku ja tasast hobust, ehk otsene talitee 3-3,5 km oli lume tee, aga see läks üle karjamaade, üle kraavide ja tihti peale olnud viitas, mis paneb tünnides vee loksuma ja riie, mis pääl on, külmetab märjaks saades ära ning ei kaitse enam vee maha loksumist. See talv on olnud raske. Loomadele on sulatatud lund ja anti juua jäo pärast. Vee toomise hobune joodeti allikal. Külmanud reed on kergesti katki läinud ja tuisanud teedega on regesi ümber läinud. Minnes tagasi Norra mõisa ja mõisniku juurde, meenub vanaisa jutust, kui ilus on olnud tee, mis Norrast läheb loogeldes Jõeküla poole. Seda teed tallasid ainult hobused ja inimesed. Igal kevadel teede kuivamise aegu olid moonamehed kahe jala läbimõõduga kivist rulliga tee üle trullinud ja see kolme-nelja meetri laiune tee olnud nagu muna, mida mööda suvel mõisasaksad pikklauaga Jõekülla suplema olid sõitnud. Kui Mihkel Kalm 1888 a. ehitas mõisa maale koolimaja põllukividest, siis Knorring oli nelja harulise 15-liinilise petrooleumi laearmatuuri ja oreli koolile kinkinud ja istutanud koolimaja ette piitsavarre jämeduse vahtra puu. Sellele majale ehitati teine korrus peale ja oli kaheksaklassiline kool. Praegu on Koeru vanadekodu osakond, koolide osalisest likvideerimisest saadik. |
|||||||||||||||
| Lisaandmed | |||||||||||||||
| Kirjandus | Arad veed ja salateed, 144 | ||||||||||||||
| Tööprotsess | |||||||||||||||
| IDkood (Koobas) | 16349 | ||||||||||||||
| Sisestaja | Ülle Niin | ||||||||||||||
| Sisestuskuupäev | 17.12.2002 | ||||||||||||||
| Lisatud | 20.06.2012 17:25 | ||||||||||||||
| Viimati muudetud | 15.04.2013 17:10 | ||||||||||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||||||||||
| Säiliku viide | RKM II 382 | ||||||||||||||
| Säilik | |||||||||||||||
| Pala | |||||||||||||||