AVALEHTTEATEDLogi sisse
Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide ERA II 220, 624/5 (9)
Täisviide ERA II 220, 624/5 (9) < Koeru khk., Väinjärve ., Nõmmküla < Vahu kõrts - Ellen Sikkemäe, Lahu algk. õpil. < isalt, Martin Sikkemäe, 56 a. (1939)
Viite osad Kogu:ERA IIKöide:220LK1:624LK2:625Pala:9
Kogumisaasta(d) 1939
Esitajad
Nimi Isikumärkus Elukoht Päritolu Päritolumärkus Vanus Sünniaasta
Martin Sikkemäe koguja isa Järvamaa, Koeru, Väinjärve v., Nõmmküla k.
 Järvamaa, Koeru, Väinjärve v., Vahu kõrts
 56 a.
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Ellen Sikkemäe 1925 s 1925, Lahu algk 6. kl õpil
Teksti sisu
Objekti liik järv, maastik
Tegelased loom/lind/kala
Žanr muist, k
Jututüüp Vihane suur härg kaevab Väinjärve
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Väinjärv
Vana maakond Järvamaa
Kihelkond Koeru
Vana vald Väinjärve
Vana küla Väinjärve
ERA kood Koe_Väinjärve_01 Koe005
Uus maakond Järva maakond
Uus vald Koeru vald
Tekst
Kuidas tekkinud Väinjärv.
Enne see maa olnud kõik mõisamaa, kus käidi härgadega kündmas. Aga nende härgadega ei käidud hästi ümber. Neid pekstud armetult, nagu olnud moeks mõisavalitsusel, et kõiki karistati. Härjad olnud väga vihased selle koha peale, kus neid pekstud ja piinatud.
Ja ükskord tulnud üks maailmatu suur härjapõrakas. Ta läinud piinamisplatsile ja hakanud siis sääl kohe kahe jalaga kraapima. Muld tuisanud mitme penikoorma kaugusele ja tolm tahtnud kõik lämmatada. Härg aga kraapinud edasi ja ise teinud koledat häält, nii et maa värisenud ja võbisenud. Kõik tahtnud pikali kukkuda. Kui ta esimese jalgadega kraapinud, siis jäänud ta jalgade vahele suur seljandik, mis seisab praegugi keset järve. Vahest kadunud ta viha ja ta kraapinud madalalt, aga kui ta viha tõusnud, siis tõmmanud ta nii sügavalt kui saanud. Nii on see järv mõnest kohast madal, aga sealsamas läheb ta jälle sügavaks. Ta kraapinud niikaua, kuni vesi tulnud vastu, siis läinud ta minema.
Redigeeritud tekst
Kuidas tekkinud Väinjärv.
Enne see maa olnud kõik mõisamaa, kus käidi härgadega kündmas. Aga nende härgadega ei käidud hästi ümber. Neid pekstud armetult, nagu olnud moeks mõisavalitsusel, et kõiki karistati. Härjad olnud väga vihased selle koha peale, kus neid pekstud ja piinatud.
Ja ükskord tulnud üks maailmatu suur härjapõrakas. Ta läinud piinamisplatsile ja hakanud siis sääl kohe kahe jalaga kraapima. Muld tuisanud mitme penikoorma kaugusele ja tolm tahtnud kõik lämmatada. Härg aga kraapinud edasi ja ise teinud koledat häält, nii et maa värisenud ja võbisenud. Kõik tahtnud pikali kukkuda. Kui ta esimese jalgadega kraapinud, siis jäänud ta jalgade vahele suur seljandik, mis seisab praegugi keset järve. Vahest kadunud ta viha ja ta kraapinud madalalt, aga kui ta viha tõusnud, siis tõmmanud ta nii sügavalt kui saanud. Nii on see järv mõnest kohast madal, aga sealsamas läheb ta jälle sügavaks. Ta kraapinud niikaua, kuni vesi tulnud vastu, siis läinud ta minema.
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 16118
Sisestaja Valdo Valper
Sisestuskuupäev 29.11.2002
Kontrollija Melika Kindel
Kontrollimiskuupäev 01.12.2002
Lisatud 20.06.2012 17:23
Viimati muudetud 25.02.2016 12:03
Andmed Kivikeses
Säiliku viide ERA II 220
Säilik ERA-13043-59518-58521
Pala ERA-16055-43397-14702