Teade
| Arhiiviandmed | |||||||
| Viide | H II 39, 410/3 (529) | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | H II 39,410/13 (529) < Koeru khk. - Hans Anton Schults (1892) | ||||||
| Viite osad | Kogu:H IIKöide:39LK1:410LK2:413Pala:529 | ||||||
| Kogumisaasta(d) | 1892 | ||||||
| Kogujad |
|
||||||
| Pala kogumiskoht | Järvamaa, Koeru |
||||||
| Teksti sisu | |||||||
| Objekti liik | hiis, kirik, linnamägi | ||||||
| Žanr | muist | ||||||
| Jututüüp | Merja Linnamäel tarkade maja kirik, püha hiiemets jms. rahvusromantism | ||||||
| Pärimuskohad | |||||||
| Koht 1 | |||||||
| Objekti nimetus | Linnamägi | ||||||
| Vana maakond | Järvamaa | ||||||
| Kihelkond | Koeru | ||||||
| Vana küla | Merja | ||||||
| ERA kood | Koe_Merja_02 Koe055 | ||||||
| Uus maakond | Järva maakond | ||||||
| Uus vald | Koeru vald | ||||||
| Märkus | pühapaiga mõttes kahtlane | ||||||
| Tekst | |||||||
| Teine jutt Linna määst on nanda. Enne muiste, kui raud=röövlid, kangesti on mäda moad, riisumas käind, tuld naad ühe korra, jällegi üle Nabesti jõe, meie (Järva) maale röövima. Nemad hüind endid \"Maarja meesteks\" ja eland Maarja linnas, Liivi maal. Naad on üks kord üle mere, sinna välla tuld, ja on siis sinna enestelle, Maarja, ehk Riia linna ehitand, ja käind alati siis sialt välla, mäda moa külasid riisumas, ja tapmas. (Vana rahvas hüiab, Maaria nime, ikka, Riiaks, ehk Riia, ja nanda on naad naa Riia linnale nime \"Riia\" pand). Naad on naised, ja lapsed, ja tüdrukud, kõik ära viind ja looma karjad ära annd. Mehed, on naad mõegaga, ära tap, ja surnu kehad, maa piale, maha jätt, nee haisend moa pial, mis hirmus old. Vanad mehed, ja naised, on elama jäätud. Ja need inimesed, kis metsa, on soand joosta, nee on koa, elama jäänd. Nii pallaks on siis moa häävitud! -Kõik meie moa rahva, pühad metsad, on naad, ära rikkund, ja pühad raamatud, tules ära, põletand, ja ööld need, vana pagana, raamatud olema, raha, ja varandused, on naad kõik Riiga viind, Villandi moa mehhed, old aga teistele, tee juhiks ees. Nee otsind, ja nuuskind, kõik kohad läbi, kus aga veel, vähe tiand enimesi elama, Kül siis on ommeti, \"Viletsuse aeg\" moa pial old. Ei ole keegi tohtind, änam põldu arida, mõnes kõrvaleses metses, ja kus keegi saand, veel, salaja ,põrmukese villa, maha teha, Inimesed toit endid, metsa loomade lihast, ja mets rohtudest, ja kuda keegi on saand. Põllud kasvand kõik metsa täis: hunta, ja Karusid, ja kõiki metsa loomi, old kõik kohad täis. Kus jälle mõni küla on ära riisutud, ja inimesed, ära tappetud. Siis on hunta, nagu puru, metsest, sinna välla endid aand, raiskade kallale. Hundid on nii julged old, et on mittu korda, elusad inimesed, lõhki kiskund. Nii jultumaks, un nee elukad siis läind. Sel aal old, Merja küla al, Linna määl, suur püha iie=mets, ja targad eland sial. Sial on ka hulk püha raamatuid old, ja raha, ja vara. Sial on suur, tarkade maia, ehk kirik old, kus sees lapsi, on õnnistud, ja nime alla pandud, ja kus, noori paarisi on ka kokku laalatud. Kui, Riia maa, raud röövlid, kõik Villandi, ja Järva maa, on ära riisund, siis tuld naad, Päinurme, küladest läbi, põletand, ja tap kõik ära, mis ette on juhtund. Siis tuld naad, röövimese, ja tapmesega, edasi, üksgi põle jõund nede vasta, sõdida. Naad riisund, Ohuvere, Immuta, ja Metstaguse, külad, ära, ja läind, Vallila küla, ära röövima, Vallila küllas, elasid sel\' aal\' jõukad peremehed, Need soand seda kuulda, et raud röövlid sinna tulema, need korjad endi kulla, ja õbeda kokku, ja pand ühe raud kasti sisse. Ja last siis selle kasti, kõige rahaga. Vallila, küla alla, hallikasse. ja Tark lugend veel, lausumese sõnu piale, et röövlid teda sialt änam kätte ei soaks: Siis võtt tark, pühad raamatud, ja läind Linna määle. Linna mää targa juure. Siis pand naad kõik pühad raamatud, ja raha, kirikusse, ja targad läind isi koa, sinna, kirikusse, ja targad lausund, mää, endi üle, Ja kirik, ja targad, jäänd, kõige püha raamatudega, Linna mää alla, Ja iga seitsme aasta takka, lüiakse, sial mää sees: kella. Jaani pääva lauba öössi, ja inimesed laalavad, mää sees: Mää piale kostma kõik, kena laulu helin, selgesti ära, aga sõnadest aru ei saama. Nanda jäänd, need targad, kõige endi raamatutega, sinna mää alla, ja sial naad on Täna päävani. Selle samma Vanamehe jütt H II 39,410/13 (529) - Koeru - Hans Anton Schults (1892). |
|||||||
| Redigeeritud tekst | |||||||
| Teine jutt Linna määst on nanda. Enne muiste, kui raud-röövlid kangesti on mäda moad riisumas käind, tuld naad ühe korra jällegi üle Nabesti jõe meie (Järva) maale röövima. Nemad hüind endid Maarja meesteks ja eland Maarja linnas Liivi maal. Naad on üks kord üle mere sinna välla tuld ja on siis sinna enestelle Maarja ehk Riia linna ehitand ja käind alati siis sialt välla mäda moa külasid riisumas ja tapmas. (Vana rahvas hüiab, Maaria nime ikka Riiaks ehk Riia ja nanda on naad naa Riia linnale nime pand). Naad on naised ja lapsed ja tüdrukud kõik ära viind ja looma karjad ära aand. Mehed on naad mõegaga ära tap ja surnu kehad maa piale maha jätt, nee haisend moa pial, mis hirmus old. Vanad mehed ja naised on elama jäätud. Ja need inimesed, kis metsa on soand joosta, nee on koa elama jäänd. Nii pallaks on siis moa häävitud! Kõik meie moa rahva pühad metsad on naad ära rikkund ja pühad raamatud tules ära põletand ja ööld need vana pagana raamatud olema, raha ja varandused on naad kõik Riiga viind, Villandi moa mehhed old aga teistele tee juhiks ees. Nee otsind ja nuuskind kõik kohad läbi, kus aga veel vähe tiand enimesi elama. Kül siis on ommeti Viletsuse aeg moa pial old. Ei ole keegi tohtind änam põldu arida, mõnes kõrvaleses metses, ja kus keegi saand, veel salaja põrmukese villa maha teha. Inimesed toit endid metsa loomade lihast ja mets rohtudest ja kuda keegi on saand. Põllud kasvand kõik metsa täis, hunta ja karusid ja kõiki metsa loomi old kõik kohad täis. Kus jälle mõni küla on ära riisutud ja inimesed ära tappetud, siis on hunta nagu puru metsest sinna välla endid aand, raiskade kallale. Hundid on nii julged old, et on mittu korda elusad inimesed lõhki kiskund. Nii jultumaks un nee elukad siis läind. Sel aal old Merja küla al Linna määl suur püha iie-mets ja targad eland sial. Sial on ka hulk püha raamatuid old ja raha ja vara. Sial on suur tarkade maia ehk kirik old, kus sees lapsi on õnnistud ja nime alla pandud ja kus noori paarisi on ka kokku laalatud. Kui Riia maa raud röövlid kõik Villandi ja Järva maa on ära riisund, siis tuld naad Päinurme küladest läbi, põletand, ja tap kõik ära, mis ette on juhtund. Siis tuld naad röövimese ja tapmesega edasi, üksgi põle jõund nede vasta sõdida. Naad riisund Ohuvere, Immuta ja Metstaguse külad ära ja läind Vallila küla ära röövima. Vallila küllas elasid sel aal jõukad peremehed. Need soand seda kuulda, et raud röövlid sinna tulema, need korjand endi kulla ja õbeda kokku ja pand ühe raud kasti sisse. Ja last siis selle kasti kõige rahaga Vallila küla alla hallikasse. Ja Tark lugend veel lausumese sõnu piale, et röövlid teda sialt änam kätte ei soaks. Siis võtt tark pühad raamatud ja läind Linna määle, Linna mää targa juure. Siis pand naad kõik pühad raamatud ja raha kirikusse, ja targad läind isi koa sinna kirikusse ja targad lausund mää endi üle. Ja kirik ja targad jäänd kõige püha raamatudega Linna mää alla. Ja iga seitsme aasta takka lüiakse sial mää sees kella. Jaani pääva lauba öössi ja inimesed laalavad, mää sees. Mää piale kostma kõik kena laulu helin selgesti ära, aga sõnadest aru ei saama. Nanda jäänd need targad kõige endi raamatutega sinna mää alla ja sial naad on Täna päävani. Selle samma Vanamehe jütt |
|||||||
| Tööprotsess | |||||||
| IDkood (Koobas) | 15987 | ||||||
| Sisestaja | Eve Valper | ||||||
| Sisestuskuupäev | 25.02.2003 | ||||||
| Kontrollija | Eve Valper | ||||||
| Lisatud | 20.06.2012 17:22 | ||||||
| Viimati muudetud | 30.09.2014 14:11 | ||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||
| Säiliku viide | H II 39 | ||||||
| Säilik | ERA-10347-50838-86801 | ||||||
| Pala | ERA-13220-51587-84562 | ||||||