Kolgata mägi ja Küti tänav.
Kolgata mägi on siinpool Särevere vallamaja Küti tänaval ja Türi jõe kaldal. Mägi on kaunis järsk. Ülestulekutee on kaevatud madalamaks. Aastal 1905. oli Silingi maja asemel vana Särevere mõisa rehe, mis asub jüst Kolgata mäel. 1905. aastal rääkisid inimesed, et Mihkel Kütt ässitab rahvast keisri ja valitsuse vastu mässule. Mihkel Kütt elas Kihli tee ääres väikses majas, kus ta toitis oma kaht poega ja naist rätsepatööst. Kord sõitis Türi vaksali Kabala parun Taube, kes oli vaksalis kutsunud mehi endaga rääkima. Meeste seast astus välja Kütt. Parun on rääkinud Kütiga pühast piiblist ja valitsusest. Seal oli võetud Kütt kinni ja oli viidud Paide vahialla. Parun Siverst aga oli lasknud Küti vanaaasta õhtal Paidest ära tuua ja siis ka vabrikutöölisi Särevere vallamaja juure kutsu. Kui töölised olid vallamajas, toodi Kütt kahe traguni vahel välja ja teised tragunid säeti Küti seljataha ritta. Parun Siverst oli siis küsinud inimestelt, et kas keegi ei tea Kütist midagi head rääkida. Välja oli astunud selleaegne kooliõpetaja Viirman ja veel keegi Anton Pahi nimeline. Anton Pahk oli ütelnud oma jutu lõpul, et kas ei võiks Kütti vabaks lasta, kuigi ta on eksinud valitsuse vasta. Seepeale aga Siverst oli pahandanud ja ütelnud: "Idite prods stri laite je wo." See oli 1905. aastal vanaaasta õhtul. Kui Kütti töölistest mööda viidi, ütles ta: "Mind viiakse Kolgatale, aga võidelge vabadusele edasi!" Siis toodi Kütt Särevere rehe taha künkale, kus ta nägu salliga kinni siuti ja seljaga rahva ja tragunite poole pandi. Siis 8-10 tragunid lasksid korraga kogupaugu ja peale selle üks ohvitser veel kolm revolvrepauku. Üks revolvrepauk läks Küti mütsi äärest läbi. Siis olid Küti omaksed vallamajasse läind ja parunilt küsinud, kas nad tohivad seda ära viia, keda täna tapeti, selleks anti luba ja omaksed viisid ta surnukeha sealt ära. Seda küngast, kus Kütt maha lasti, on tahetud teha põlluks, aga selleaegsed inimesed ei lubanud seda. Nii on see küngas alles tänini. Et Kütt ilmasüita oli ja maha lasti mäel, mida ta ise ütles Kolgataks, öeldakse seda praegugi veel Kolgataks, mäest üleminevat tänavad aga Küti tänavaks tema mälestuseks. |
