Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide ERA II 221, 343/6 (25)
Täisviide
Viite osad Kogu:ERA IIKöide:221LK1:343LK2:346Pala:25
Kogumisaasta(d) 1939
Esitajad
Nimi Isikumärkus Elukoht Päritolu Päritolumärkus Vanus Sünniaasta
Johannes Schmiedemann küsitleja isa Järvamaa, Järva-Jaani, Kuksema v., Kaaruka k.
u. 41 a.
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Verner Schmiedemann Paide Progümnaasiumi õpil.
Teksti sisu
Objekti liik jõgi, allikas, veski
Muud märksõnad nõidus
Žanr muist
Jututüüp Vesiveski ja Järva-Jaani jõevee nõidumine Esna allikasse ning Roosna-Alliku allikasse
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Roosna-Alliku allikas
Vana maakond Järvamaa
Kihelkond Järva-Jaani
Vana vald Kuksema
Vana küla Roosna-Alliku
ERA kood Pee_Roosna-Alliku_01
Uus maakond Järva maakond
Uus vald Roosna-Alliku vald
Koht 2
Objekti nimetus Järva-Jaani oja
Vana maakond Järvamaa
Kihelkond Järva-Jaani
Vana vald Kuksema
Vana küla Järva-Jaani
Uus maakond Järva maakond
Uus vald Järva-Jaani vald
Koht 3
Objekti nimetus Esna allikas
Vana maakond Järvamaa
Kihelkond Peetri
Vana küla Esna
ERA kood Pee_Esna_01
Uus küla Esna
Tekst
Vesiveski.
Umbes 200 aastat tagasi asunud Järva-Jaani jõe peal, mis nüüd küll Järva-Jaani oja nimetust kannab, jahuveski. Jahu jahvatanud veskis peamiselt mõisnikud ja mõni päriskoha omanik. Veski on seisma jäänud vee vähesuse tõttu. Sest ühe ööga olnud vett jões nii vähe, et pole tühja veskiratastki käima pannud. Praegugi on Järva-Jaani ojas nii vähe vett, et vaevalt küünis supelbasseini asutamiseks. Jõe kadumise kohta on rahva suus säilinud järgmine jutt.
Vanasti elanud Tapametsa külas külas nõid, kes kuulus olnud oma vigurite poolest, mis ta mõisnikele mänginud. Kord kui nõid ühte parunit tee peal hirmutanud, kes Peterburist tulnud, lubanud parun oma vabastamiseks hobusekoorma nisu. Parun olnud ka sõnapidaja ja annud hobusekoorma nisu nõiale. Kui nõid nisu kätte saanud, otsustanud ta Järva-Jaani veskile minna, sest mujal ümberkaudsel maaaladel pole veskid olnud rohkem, kui Järva-Jaani vesiveski.
Nõid moondanud end talupojaks ja läinud veskile. Mölder olnud aga sakslane, kes talupoegadega tegemist pole teinud. Kui nõid oma talupoja riides veskisse tulnud, lasknud mölder nõia veskist välja visata. Nõid aga vihastanud sellest ennast ja läinud nõiana lennates koju, jahukotid veski hoovi jättes. Tee peal aga nõidunud nõid Järva-Jaani jõe ära, et osa jõge maaalt Esnasse jookseks, kust allikana maapeale tõuseks, teise osa jõe veest aga nõidunud nõid Roosna-Alliku allikasse jooksma, kust Pärnu jõe algus loetakse.
Sellest päevast hakanudki Järva-Jaani jõe veed Esnasse ja Roosna-Allikule jooksma ning Järva-Jaani jõgi jäänud nii veevaeseks, et vesiveski seisma pandi. Vesiveskit pole keegi lõhkunud ära ega sisse elama ka mindud ning vesiveski seisnud tühjana, kuni ühel sügisel torm veski maatasa teinud.
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 15828
Sisestaja Mihkel Samarüütel
Sisestuskuupäev 11.11.2002
Kontrollija Melika Kindel
Kontrollimiskuupäev 12.12.2002
Lisatud 20.06.2012 17:21
Viimati muudetud 24.10.2017 15:18
Andmed Kivikeses
Säiliku viide ERA II 221
Säilik ERA-13083-10580-1949
Pala ERA-17296-55099-26800