Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide H II 13, 419/20 (7)
Täisviide H II 13, 419/20 (7) < Koeru khk. - Johannes Eduard Erme < mamma jutustas (1889)
Viite osad Kogu:H IIKöide:13LK1:419LK2:420Pala:7
Kogumisaasta(d) 1889
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Johannes Eduard Erme 1864 koguja: Minu Mamma jutustas
Pala kogumiskoht Järvamaa, Koeru
Teksti sisu
Objekti liik tee, veski, mägi, mõis, talu
Tegelased uss
Muud märksõnad varandus
Žanr muist
Jututüüp Kaie Mäe juures ussikuningas; ussid jälitavad vankril sõitvat külameest
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Oostriku veski
Vana maakond Järvamaa
Kihelkond Koeru
Vana küla Norra
ERA kood Koe
Märkus Pärandkultuuri objekt 314:VEV:001
Koht 2
Objekti nimetus Pruuli talu
Vana maakond Järvamaa
Kihelkond Koeru
Vana küla Norra
Vana talu Metsavahi A112?
Märkus Udeva mõisa Pruuli A61 ei klapi kohakirjeldusega
Koht 3
Objekti nimetus Kaie mägi
Vana maakond Järvamaa
Kihelkond Koeru
Vana vald Väinjärve
Vana küla Norra
Täpsem asukoht Norra mõisa ja oostriku vesiveski, Pruuli talu aseme lähedal
ERA kood Koe036
Uus maakond Järva maakond
Uus vald Koeru vald
Tekst
Ussid Kaie mää all.
Norra mõisa ja Oostriku vesi veski juurest läbi minna oli mõne aasta eest Pruuli talu koht üsna tee äres, mis nüüd on kadunud ni et enam asetki ei ole, ni samma on ka Oostriku vesiveski kadunud ja praegu elab metsa vaht seal majas. Pruuli välja nurgas Jõe küla poole minna kust heina maad akavad on üks väga ilus Mää küngas kus sui ajal lust on käia ja hüütakse Kaie Määks. Sealt räägib rahvas et seal all pidada raha kelder olema mis vanal rootsi sõia ajal pandud ja nüüd ussid oiavad, üks kuld krooniga uss, kes teiste kuningas, pidada raha laeka peal rõngas magama ja iga üks, kes julgeb sealt midagi püüdma akata, saab kohe ussi kuninga käsu peale teistest ussidest surmatud. Kord tulnud üks talu taadike Oostriku veski poole olnud ise külleli vankris ja ümisenud ühte laulu, ilus suine õhtu poolikune pääv paistnud ni palavasti et lust ja see teinud mehe meele rõõmsaks. Kaie määle saades näinud ta korraga et hulga ussa Mää all koos olnud ja üks suur must uss, hiilgav kroon peas, teiste keskel olnud. Mehel akanud hirm, ta annud hobuselle piitsa ja sõitnud kiiresti edasi. Aga ehmatusega näinud ta, et mittu ussi tema vankri järel endid lookas visanud ja teda kätte olnud saamas, ta sundinud hobust veel kiiremalt sõitma ega ole enne julgenud tagasi vaatata, kui Oostriku veski juures. Seal kurtnud ta veskilistelle oma õnnetust ja ehmatust kes mitme mehega tagasi läinud vaatama Seda suurt ussi karja. Kaie määle sades ei ole nemad aga ühte ainust ussigi näinud ja pööranud pikka ninadega tagasi kus nad vana meest valelikuks sõimanud. Vana mees kinnitanud tõega, et tema ei valetada.
Redigeeritud tekst
Norra mõisa ja Oostriku vesiveski juurest läbi minna oli mõne aasta eest Pruuli talukoht üsna tee ääres, mis nüüd on kadunud, nii et enam asetki ei ole, niisamma on ka Oostriku vesiveski kadunud ja praegu elab metsavaht seal majas. Pruuli välja nurgas Jõeküla poole minna, kust einamaad akkavad, on üks väga ilus määküngas, kus sui ajal lust on käia. Seda hüütakse Kaie määks. Sealt räägib rahvas, et seal all pidada rahakelder olema, mis vanal rootsi sõja ajal pandud ja nüüd ussid oiavad. Üks kuldkrooniga uss, kes teiste kuningas, pidada rahalaeka peal rõngas magama ja igaüks, kes julgeb sealt midagi püüdma akata, saab kohe ussikuninga käsu peale teistest ussidest surmatud.
Kord tulnud üks talutaadike Oostriku veski poole, olnud ise külleli vankris ja ümisenud ühte laulu, ilus suine õhtupoolikune pääv paistnud nii palavasti et lust ja see teinud mehe meele rõõmsaks. Kaie määle saades näinud ta korraga, et hulga ussa mää all koos olnud ja üks suur must uss, hiilgav kroon peas, teiste keskel olnud. Mehel akanud hirm, ta annud hobusele piitsa ja sõitnud kiiresti edasi. Aga ehmatusega näinud ta, et mitu ussi tema vankri järel endid lookas visanud ja teda kätte olnud saamas. Ta sundinud hobust veel kiiremalt sõitma ega ole julgenud tagasi vaadata enne kui Oostriku veski juures. Seal kurtnud ta oma õnnetust ja ehmatust veskilistele, kes mitme mehega tagasi läinud vaatama seda suurt ussikarja. Kaie määle saades ei ole nemad aga ühteainust ussigi näinud ja pööranud pika ninadega tagasi, kus nad vanameest valelikuks sõimanud. Vanamees kinnitanud tõega, et tema ei valetada.
Lisaandmed
Tekstimärkus Minu Mamma jutustas
Kirjandus Arad veed ja salateed, 142
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 15771
Sisestaja Eve Valper
Sisestuskuupäev 06.11.2002
Kontrollija Melika Kindel
Kontrollimiskuupäev 08.11.2002
Lisatud 20.06.2012 17:21
Viimati muudetud 08.08.2013 15:53
Andmed Kivikeses
Säiliku viide H II 13
Säilik ERA-10335-63593-68706
Pala ERA-13219-57176-29863