Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide ERA II 221, 320/2 (16)
Täisviide ERA II 221, 320/2 (16) < Järva-Jaani khk., Kuksema v., Kaaruka k. - Verner Schmiedemann, Paide progümn. õpil. < Mart Uuk, u. 70 a. (1939)
Viite osad Kogu:ERA IIKöide:221LK1:320LK2:322Pala:16
Kogumisaasta(d) 1939
Esitajad
Nimi Isikumärkus Elukoht Päritolu Päritolumärkus Vanus Sünniaasta
Mart Uuk Järvamaa, Järva-Jaani, Kuksema v., Kaaruka k.
u. 70 a.
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Verner Schmiedemann Paide Progümnaasiumi õpil.
Teksti sisu
Objekti liik allikas, kirik, põld
Muud märksõnad nõidus
Žanr muist
Jututüüp Visusti küla nõid neab Visusti veed, Aruküla heina rammu ja Koeru kiriku kellad
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Visusti küla
Vana maakond Järvamaa
Kihelkond Koeru
Vana küla Visusti
ERA kood Koe074
Koht 2
Objekti nimetus Koeru kirik
Vana maakond Järvamaa
Kihelkond Koeru
Vana vald Koeru
Vana küla Koeru
ERA kood Koe_Koeru_01 Koe001n
Uus maakond Järva maakond
Uus vald Koeru vald
Koht 3
Objekti nimetus Aruküla
Vana maakond Järvamaa
Kihelkond Koeru
Vana küla Aruküla
ERA kood Koe
Tekst
Nõid.
Põhjasõja ajal elanud Visusti külas nõid, kes igasuguseid pahandusi kohalikkudele elanikkudele teinud. Et nõiast lahti saada siis otsustanud kohalikud elanikud rootslastelt abi paluda. Kui rootslased kord külasse tulnud, siis teatanud mõned julgemad elanikud rootslastele, et nemad tahaksid nõiast lahti saada. Rootslased võtnud külarahva palvet kuulda ja vangistanud nõia. Et nõiale süüks aeti igasuguseid Jumalavallatuid tegusid, siis otsustanud rootslased nõia tuleriidal põletada. Põletamispäev määratud kindlaks ja nõid toodud määratud päeval tuleriidale. Nõia põletamist oli tulnud jälgima kogu ümbruskond. Enne kui nõida põletama hakatud, nõidunud nõid veel kolm pahet: \"Visusti vee värk, Aruküla rohu ramm ja Koeru kiriku kellade kõma.\" Selle üteluse järgi pistetud tuleriidale tuli otsa ja nõid põlenud varstiks tuhaks. Tuhk visatud igasse ilmakaarte laiali.
Enne surma nõidumisel olnud ka tagajärgi. Visusti küla jäänud vee vaeseks. Ning praegugi on terve külapeale üks kaev, kust hobusega vett vinnatakse. Aruküla hein on kaotanud oma rammu ning nüüd igal aastal ostavad Aruküla peremehed heinu. Koeru kiriku kellad on kaodanud sel päeval kõla ning praegugi ei pidavad Koeru kiriku kellad kusagile kostma.
Redigeeritud tekst
Nõid.
Põhjasõja ajal elanud Visusti külas nõid, kes igasuguseid pahandusi kohalikkudele elanikkudele teinud. Et nõiast lahti saada, siis otsustanud kohalikud elanikud rootslastelt abi paluda. Kui rootslased kord külasse tulnud, siis teatanud mõned julgemad elanikud rootslastele, et nemad tahaksid nõiast lahti saada. Rootslased võtnud külarahva palvet kuulda ja vangistanud nõia. Et nõiale süüks aeti igasuguseid jumalavallatuid tegusid, siis otsustanud rootslased nõia tuleriidal põletada. Põletamispäev määratud kindlaks ja nõid toodud määratud päeval tuleriidale. Nõia põletamist oli tulnud jälgima kogu ümbruskond. Enne kui nõida põletama hakatud, nõidunud nõid veel kolm pahet: \"Visusti vee värk, Aruküla rohu ramm ja Koeru kiriku kellade kõma\". Selle üteluse järgi pistetud tuleriidale tuli otsa ja nõid põlenud varsti tuhaks. Tuhk visatud igasse ilmakaarte laiali.
Enne surma nõidumisel olnud ka tagajärgi. Visusti küla jäänud vee vaeseks. Ning praegugi on terve külapeale üks kaev, kust hobusega vett vinnatakse. Aruküla hein on kaotanud oma rammu ning nüüd igal aastal ostavad Aruküla peremehed heinu. Koeru kiriku kellad on kaodanud sel päeval kõla ning praegugi ei pidavad Koeru kiriku kellad kusagile kostma.
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 15760
Sisestaja Mihkel Samarüütel
Sisestuskuupäev 05.11.2002
Kontrollija Melika Kindel
Kontrollimiskuupäev 12.12.2002
Lisatud 20.06.2012 17:21
Viimati muudetud 15.04.2013 17:09
Andmed Kivikeses
Säiliku viide ERA II 221
Säilik
Pala