Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide ERA II 221, 280/4 (5)
Täisviide ERA II 221, 280/84 (5) < Järva-Jaani khk, Kuksema v, Kaaruka k - V. Schmiedemann
< Villem Rooba, u 60 a (1939)
Viite osad Kogu:ERA IIKöide:221LK1:280LK2:284Pala:5
Kogumisaasta(d) 1939
Esitajad
Nimi Isikumärkus Elukoht Päritolu Päritolumärkus Vanus Sünniaasta
Villem Rooba Järvamaa, Järva-Jaani, Kuksema v., Kaaruka k.
u. 60 a.
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Verner Schmiedemann Paide Progümnaasiumi õpil.
Teksti sisu
Objekti liik järv, maastik, karst
Tegelased vaimolend
Muud märksõnad tabu
Žanr muist, andm
Jututüüp Näkkjärv - endine järv, nüüd vesi ainult kevadeti suurvee ajal; kuristik, uppunud, järvenäkk rändab järvega minema Koeru alla, uputades veiseid
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Näkkjärve nõva
Vana maakond Järvamaa
Kihelkond Järva-Jaani
Vana vald Kuksema
Vana küla Kaaruka
Täpsem asukoht Otsa talu maa sees
ERA kood JJn116
Uus maakond Järva maakond
Uus vald Roosna-Alliku vald
Tekst
Näkkjärv
Näkkjärve nõva asub praeguses Otsa talu maa sees. Umbes sada aastat tagasi olnud seal järv. Järve pikkus olnud umbkaudu 50 sülda ja laius 30 ning sügavus 5. Praegu kõige sügavam koht nõus on 3 sülda, sest põlluharimisega tuuakse mulda kaldalt nõusse, mispärast nõa madalamaks muutub. Praegu on järve koht põllu all. Ainult kevadeti on seal vesi ja siis lainetab nagu järv kunagi. Kaua järv kevadel lainetada ei saa, sest kui maa sulab, tõmbab kuristik vee alla. Tõmme on isegi nii tugev, et mitmepuudased kivid minema viib. Sest suvel veetakse kuristik kiva täis, kuid kevadel on kõik kadunud. Järv oma nime on saanud järves elutsevast kurjast näkist. Kui keegi juhtunud järve minema, selle näkk uputanud. Järve kadumise kohta on kaks juttu.
Esimene leegend on järgmine: Kord läinud pesunaine lapse pesu järvele pesema. Sellest aga vihastunud näkk. Näkk uputanud naise ja läinud järvega Koeru juurde, kus uputanud maha langedes pool mõisa karja.
Teine jutt on järgmine: Kord mänginud karjalapsed järve ääres, sest järve ümber olnud küla karjamaa. Korraga näinud imeilusat hobust. Hobune tulnud just karjalaste juurde. Karjalapsed hakanud kohe hobuse selga ronima, et ratsutada. Kõik mahtunud selga, peale ühe väikese poisi, kes nuttes teistele järele joostes hõisanud. \\\\\\\"Las ma ka istun näki nägarate peale.\\\\\\\" Seda öeldes olnud hobune kadunud ja ratsutajad istunud järve kaldal hunnikus. Nüüd saanud lapsed aru, et see polnud keegi muu, kui kuri näkk, kes neid uputada tahtis. Et näkk oma kava kohaselt lapsi uputada pole saanud, seepärast vihastanud näkk ja läinud järvega minema.
Tõenäoline on aga see, et kuristik järve vee tõmbas. Sest mäletatakse, et umbes 50 aasta eest kasvanud järve nõva äärtel paju- ja sarapuupõõsad. Põhi aga olnud vesine ja pehme, sest kord uppunud sissesattunud mees ühes hobusega. Läbi suve aga seisnud kollane vesi järves. Kevateti ja vihmade ajal olnud järves vett küllalt. Nii et paatidega oli sõidetud, kui vett oli.
Lisaandmed
Tekstimärkus OHTO-s USN; tõstis Mihkel Samarüütel
Sisu kommentaar OHTOs mingi segadus, sama tekst kahekordselt, kuid viitega Viljandimaale
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 15754
Sisestaja Mihkel Samarüütel
Sisestuskuupäev 05.11.2002
Kontrollija Melika Kindel
Kontrollimiskuupäev 10.12.2002
Lisatud 20.06.2012 17:21
Viimati muudetud 15.04.2013 17:09
Andmed Kivikeses
Säiliku viide ERA II 221
Säilik
Pala